Konkurents kodulaenuturul surub intresse alla
Viimase poole aasta jooksul on märkimisväärselt suurenenud väljastatud kodulaenude hulk. Tekkinud konkurents on omakorda sundinud panku madalamaid intresse pakkuma.
Nii Swedbanki, SEB, LHV kui Luminori esindajad kinnitasid tehingute arvu ja laenusummade kasvu. LHV ja Luminor tõid välja, et aasta-aastalt tehingute arv kasvab ja eelmise aastaga võrreldes ulatub sel aastal kasv koguni 60 protsendini.
Eesti Panga kinnitusel sõlmiti selle aasta teises kvartalis uusi laenulepinguid eluaseme soetamiseks keskmiselt 171 miljoni euro väärtuses kuus. Seda on 40 protsenti enam võrreldes 2019. aasta II kvartaliga.
LHV tehingute arvu kasv on panga finantseerimise osakonna juhi Catlin Vatseli hinnangul osaliselt tingitud näiteks sellest, et nende pank teeb kõige kiiremaid laenupakkumisi. "Kuna kodu ostmisega võib paljude soovijate tõttu olla kiire, saab see mitmete klientide jaoks oluliseks kriteeriumiks," sõnas ta.
Konkurents tingib madalama intressi
Eesti Panga ökonomist Raido Kraaviku sõnul on langenud ka keskmine eluasemelaenu intressimäär madalamale – 2,1 protsendini.
Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas rääkis, et tänavu on tunda olnud tugevat konkurentsi laenude hinnastamisel ja võrreldes aasta algusega ollakse turul laenude marginaalide pakkumistega päris jõulised.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma lisas: "Intressitaseme languse taga on hästi tugeva profiiliga laenuvõtjad ning konkurents. Iga pank soovib enda kliendid kodulaenuga enda juures hoida, nii ka meie." Swedbanki keskmine kodulaenu intress on umbes 1,95.
Ka Catlin Vatsel kinnitas, et intressi tingib eeskätt konkurents, kuid möönis samas, et igal pangal on oma tuluootus. Just viimane võib osutuda põhjuseks, miks intressid Euroala keskmiseni – 1,4 protsendini – ei lange.
Asukoht laenu saamisel rolli ei mängi
"Piirkond, kuhu soovitakse kodu osta, üha laieneb," rääkis Vatsel LHV-st. "Kodukontori võimalusi hakatakse üha rohkem ära kasutama ning pakkumise osas on defitsiit tekkinud pigem majade ja suvilate osas suurematest keskustest eemal."
Anne Pärgma Swedbankist tõi välja, et uusarenduste osakaal moodustab nende uutest kodulaenulepingutest umbes kolmandiku. Asukohta suurematest keskustest eemal ei maksa ka tema hinnangul karta: "Kui laenusoovijal on jätkusuutlik sissetulek, võetav laen jõukohane ning piisavalt omafinantseeringut, siis laenu võtmine on igati reaalne. Ostja valib kinnisvara ja kui tal on väljavalitud vara ostuks piisavalt maksevõimet ja omafinantseering, siis ta selle tehingu teeb."
Teatud maakondades ostetaksegi rohkem kinnisvara hoopis keskustest väljapoole.
Kodu tuleks osta vastavalt vajadusele
Kuivõrd kinnisvarahinnad edaspidi muutuda võiks, ei julenud pangaesindajad prognoosida.
"Kodu ostmiseks on iga aeg õige," vastas Vatsel küsimusele, kas kodu ostmisega oleks mõistlik kiirustada või pigem oodata. "Oluline on leida kodu vastavalt oma soovidele ja vajadustele."
Ka Pärgma sõnas, et kui inimesel on vaja osta kodu, on alati õige aeg. "Tuleb lihtsalt hoolikalt kaaluda, et võetav kohustus oleks pikaajaliselt jõukohane."