Et üha rohkem on neid, kes pikalt planeeritud kinnisvaraostu ellu viima asuvad, kasvab ka pankade laenuportfell. Aga kasvab ka ärilaenude segment ning pankadel on ka märkimisväärselt hoiuseid, et mistahes laene finantseerida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui eelmisel aastal oli kartus, et koroonakriisi ajal võivad tekkida laenukahjumid, siis praeguseks hetkeks see ikkagi realiseerunud ei ole ja pankade ja liisingettevõtete kasum on ikkagi säilinud üsna heal tasemel," ütles Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik.

Eesti krediidiasutuste käekäik meenutab tõusvat treppi. Läinud suvel kukkus kasum kriisi mõjul 113 miljonilt eurolt 66 miljonile, sealt edasi on aga tulnud kasv: 93 miljonit aasta viimases kvartalis ja selle aasta esimeses kvartalis 100 miljonit, teise kvartali tase aga ületab juba aastatagust taset.

"Pankadel läheb hästi siis, kui klientidel läheb hästi, majandusel läheb hästi. See on hästi loogiline seos. Nendel hetkedel ka siin koroonaajal, kui kliendid olid ärevuses ja äraootaval seisukohal, siis ka pankadel oli vaikelu. Kohe, kui klientidel hakkas nõudlus suurenema, hakkasid ka pankade tulemused paremaks minema," selgitas Coop Panga juht Margus Rink.

"Pikas perspektiivis panganduse kõige suurem risk on krediidirisk. Küsimus on selles, kas need tehingud, mida me täna siin väga aktiivsel konkurentsitihedal turul teeme, kas me hindame neid riske õigesti ja see raha ka lõpuks meile tagasi tuleb," lisas ta.

Viie väiksema tegija tulek kahe Rootsi suurpanga kõrvale on tekitamas konkurentsi. Küll veel mitte väga suurt, aga inimesed on hakanud end jagama pankade vahel, tehes arveldusi ühes, aga võttes liisingut-laenu mujalt.

Eluasemelaenu intressid on veidi langenud. "Intressi tase on veidi langenud aasta algusega võrreldes. Kui aasta alguses jäi see 2,2-2,3 juurde, aga tugevama profiiliga kliendil pigem kahe protsendi ringis, siis nüüd võiks öelda, et eluasemelaenu keskmine jääb kahe protsendi ringi, kodulaenul isegi veidi väiksem," rääkis Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Ometi on Eesti pangandusel näiteks laenutingimuste vallas veel arenguruumi.

"Kui võrrelda teiste euroala riikidega, siis euroala keskmine intressimäär on ikkagi veel oluliselt madalam, umbes 1,3 protsenti. Ja euroala sees on ka riike, näiteks Soome ja Portugal, kus eluasemelaenude intressimäär on alla 0,8 protsendi ja selles võrdluses tegelikult on Eesti eluasemelaenude intressimäärad ikkagi kõrgemad kui euroalal keskmiselt," ütles Kraavik.