Rudninkai küla vahel Leedu kagunurgas on põgenikelaagri vastased plakatid aedadele tõmmatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me siin maal oleme kõik selle vastu. Esmajärjekorras tahame me kaitsta lapsi ja pensionäre. Põgenikud on samamoodi inimesed muidugi, aga me ei tea, millised inimesed nad on," ütles Anastassia.

"Ma saan aru, kui sa põgened sõja eest nagu näiteks Süürias, kui seal on naised lastega, siis, jah, ma olen nõus. Ma võtaksin nad kas või oma koju, aga need on islamisõdalased. Ütlevad "Allahu Akbar". Ja toit neile ka ei maitse," kommenteeris Ceslovas.

Elu on viimastel päevadel Rudninkais keenud, kohalikele lisaks on protestimas käinud ka migrantide vastased poliitaktivistid üle Leedu.

Rudninkai külast paar kilomeetrit kaugemal käis kolmapäeva keskpäeval kibekiire ehitus ja inimesed olid pidevalt jälgimas. Leedu tahab sinna majutada 1500 põgenikku.

"Nii, nagu nad praegu seda laagrit ehitavad, meile ei sobi. Vaja on ööpäevaringset politseivalvet, kaameraid, valgust igal pool, et oleks nii, et me ei peaks iga väikest asja kartma. Kui nad seda viie päeva jooksul ei tee, siis me võime nende ette ka pikali visata, aga siia me neid ei lase," rääkis Diana.

Kohaliku võimu esindaja andis inimestele lubaduse, et valitsuse liikmed tulevad nendega rääkima.

"Tuleb rääkida avameelselt ka ohtudest, mis meie kõigi, riigi ja elanike ees seisavad. Ja meie solidaarsusest. Inimesed on haritud ja saavad aru. Muidugi nad ei taha ja muidugi on nad selle vastu. Aga see on ka loomulik," ütles Salcininkai piirkonnavalitsuse juht Zdzislavas Palevicius.

"Kuskil peavad need laagrid olema ja see on selge, et valitsus peab neile koha leidma. Läbirääkimised on rasked. Aga mõte seisneb selles, et nagu teiste riikide kogemus näitab, siis alati on parim mitte liigutada piiriületajaid piirist liiga kaugele," rääkis Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Minister tänas Eestit ja teisi riike kiirelt saabunud mitmesuguse praktilise abi eest, aga enim ootab Leedu Euroopa Liidu survet rändetee kinnipanekuks.

"Kui seda ei katkesta, siis see on kõige turvalisem tee Euroopasse. Ja tegelikult
ka kõige kiirem," tõdes Landsbergis.

Enamik põgenikest on pärit Iraagi kurdide aladelt ja kokku on neid Leetu jõudnud praeguseks üle 3000.

Epp Ehand: inimesed kardavad oma turvalisuse pärast

Dieveniškes viibiv ERR-i ajakirjanik Epp Ehand rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et tegemist on Valgevene piiri äärse alaga ning sügava maapiirkonnaga, kus inimestel on ääremaaga seotud mured.

"Inimesed räägivad ääremaa muredest, et kui neil on näiteks vaja politseid või kiirabi, siis tuleb seda oodata väga kaua. Ja neil on selline tunne, et Vilniuses keegi ei märkagi, et nad olemas on. Ja nüüd siis selline jutt, et siia tulevad kõik pagulaslaagrid nendele tuhandetele inimestele, kes praegu president Lukašenko poolt Leedu poole teele on saadetud," rääkis Ehand.

Dieveniškesi külas on kestnud meeleavaldus juba nädal aega ning inimesed ööbivad kohapeal.

"Nad protestivad selle vastu, et siit umbes 100 meetri kaugusele vanasse koolimajja plaanitakse põgenikelaagrit. Ja mis neid hirmutab, on see inimeste mass, et nemad jäävad oma külas võib-olla üldse vähemusse, ja julgeolekuteemad, kuidas ikkagi turvalisus tagatakse," selgitas Ehand.

"Ja mida rohkem inimesi, seda rohkem ka juhtub. Näiteks täna hommikul siinsamas meeleavaldusega liitusid ka neli iraaklast, kes kuskilt tulid ja külarahvas ajas nendega sõbralikult juttu ja kutsus politsei. Samuti naaberkülast jõudis siia info, et oli ühte majja sissetungimine. Kõik sellised juhtumid tekitavad küsimusi inimestes, et kuidas ikkagi tagatakse julgeolek, kui need massid üha suurenevad," lisas ajakirjanik.

Ehandi sõnul on tema kohtunud ja juttu rääkinud eelkõige kohalike elanikega, kes on tõsiselt mures. Ta tõdes, et siiski osalevad protestidel ka mõned poliitikud ja poliitaktivistid erinevatest kohtadest üle Leedu, kes pigem õli tulle valavad.