Kolmapäeval jõustub dokument, mis annab Leedu-Valgevene piiri valvamist tagavatele ja neid abistavatele ametkondadele korralduse migrante riiki mitte lasta ning saata nad otsekohe lähimasse piiripunkti.

Otsuses märgitakse, et ametnike seaduslikke nõudmisi eiravate inimeste suhtes võib vajadusel kasutada seaduses ettenähtud heidutusvahendeid.

Leedu siseministri Agne Bilotaite esmaspäeval allkirjastatud otsus lubab piirivalvureil kasutada ebaseaduslike migrantide suhtes psühholoogilist survet ja füüsilist jõudu. Seadus lubab vägivalda rakendada korrakaitseametnike nõudmisi eiravate isikute suhtes nende kuuletuma sundimiseks, aga samuti vastupanu osutavate isikute kinnipidamiseks, et tõkestada nende seaduserikkumine. 

Leedu seimi julgeoleku- ja riigikaitsekomisjoni esimees Laurynas Kasciunas ütles BNS-ile, et nimetatud meetmete puhul kehtib proportsionaalsuse põhimõte. 

"Arvestatakse seadusvastaste migrantide käitumist, kas nad alluvad korraldustele, kas osutavad vastupanu või mitte. See määratleb korrakaitsjate kasutatavad vahendid," ütles seimisaadik.

Ta märkis, et nende vahendite kasutamise võinuks lubada juba varem, kuid praegu on see möödapääsmatu. "Parem hilja kui mitte kunagi," ütles poliitik.

"Esmajoones on meie vastuvõtmisvõimalused piiratud. See, mida me näeme pagulaslaagrites, nõuab juba tugevamaid meetmeid. Teiseks, arvan, et Lukašenko vihjed relvastatud pühasõdalastele, et ka sellised inimesed võivad Leetu liikuda, on üks selliste meetmete rakendamise mõjureid," ütles Kasciunas.

Kaitseminister: rändekriisi aitavad lahendada sajad sõjaväelased

Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas ütles, et sajad sõjaväelased aitavad piirivalvuritel rändekriisi lahendada.

"Mis puudutab kaasatud sõjaväelaste hulka, siis sellest ma ei räägi. See on üsna suur arv. See on märksa suurem, kui ükskõik milliste muude ametkondade abi piirivalvele. Praegu aitavad piiri valvata sajad sõjaväelased," ütles minister ajakirjanikele presidendilossis.

Seimile esitatavad seadusmuudatused lubavad sõjaväelastel anda füüsilistele isikutele kohustavaid korraldusi, neid jälitada ja kinni pidada. Ühesõnaga nad hakkavad täitma piirivalvurite ülesandeid.

Minister avaldas lootust, et õnnestub vältida Vene-Valgevene ühise suurõppusega Zapad seotud provokatsioone. 

"Õppus toimub Leedu piirist kaugel. Eeldusi selleks, et Valgevene poolele ilmub lisavõimsusi – ma ei arva. Loodame relvaprovokatsioone vältida," ütles Anušauskas, lisades, et sõjavägi on valmis mis tahes sündmuste arenguks. 

Minister rõhutas, et relvaprovokatsiooni puhul lülitub töösse sootuks teine õigusrežiim. 

Kaitseväe ülem kindralleitnant Valdemaras Rupšys ütles omalt poolt, et sõjaväe kaasamise haare sõltub kaitseministri otsusest. 

"Ülemjuhatajana esitan oma soovitused, mis ajani me saame siseministeeriumi süsteeme aidata. (...) Peame selgelt säilitama suuna sellele, et Leedu väe lahinguvalmidus ja -võime ei lange, peame olema valmis täitma oma peamist otstarvet – kaitsta riiki relvaga," ütles kindral, kelle sõnul on lootus, et reservi ei ole vaja teenistusse kutsuda. 

President: rände peatamiseks vajab sõjavägi rohkem volitusi

Leedu president Gitanas Nauseda ütles, et rände tõkestamiseks tuleb sõjaväele anda rohkem volitusi eriolukorras tegutsemiseks.

"Leedu riik on valmis kaitsma oma piiri kuidas suudab, kasutades selleks sõjaväe ressursse, eelkõige andes sõjaväelastele volitusi," lausus president teisipäeval. 

Nauseda arutas teisipäeval kaitseminister Arvydas Anušauskase ja kaitseväe ülema kindralleitnant Valdemaras Rupšysega seimile esitatud seadusemuudatusi, millele ta kavatseb otsekohe pärast vastuvõtmist alla kirjutada.

Muudetakse kaitsesüsteemi korralduse ja sõjaväeteenistuse seadust, samuti sõjaväe kasutamise määrustikku. Seim koguneb erakorraliselt tuleval nädalal.