"Minu hinnangul on vajalik mingisugune füüsiline barjäär. See sai mulle siin väga konkreetselt selgeks," rääkis Johansson piiriäärses Medininkai linnas peetud pressikonverentsil. "Minu arvates oleks hea mõte ehitada füüsiline tõke," vahendas Leedu rahvusringhääling tema sõnu.

Samas tunnistas volinik, et ei saa öelda, kas tara ehitust saab finantseerida Euroopa Liidu eelarvest. "Me ei ole kunagi piiritara ehitust rahastanud, kuid oleme finantseerinud rohkelt muid rajatisi, mis peaks tagama, et [Euroopa Liidu] integreeritud piir oleks piisavalt kindel. Seda me hakkame arutama," rääkis Johansson.

Volinikku saatnud Leedu siseminister Agne Bilotaite ütles, et nad leppisid kokku vajaduses ehitada Leedut tabanud hübriidrünnaku tõrjumiseks tara.

Leedu piirivalve on koostanud plaani piiritara ehitamiseks, kuid esmase tõkkena kavandatakse kogu Valgevenega külgnev piir katta tõkestustraadiga, ütles minister.

Leedu piirivalve juht Rustamas Liubajevas rääkis pressikonverentsil, et poliitilist otsust piiritara ehitamiseks on oodata selle nädala lõpus. "Me oleme oma ettepanekud siseministeeriumile esitanud ning oleme ehitusplaane tutvustanud ka valitsuses," ütles Liubajevas.

Johansson saabus Leedu olukorraga tutvumiseks riiki pühapäeval. Leedu on viimastel kuudel sattunud enneolematu rändesurve alla, kui Valgevene kaudu saabuvad riiki Iraagist ning teistest Aasia riikidest ja Aafrikast tulnud immigrandid. Praeguseks on riiki saabunud juba ligi 4000 migranti.

Esmaspäeval käis Johansson piiril koos Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja peaminister Ingrida Šimonytega.

Johansson: EL-i ei tohiks olla vaba sissepääsu

Volinik rõhutas esmaspäevasel pressikonverentsil, et illegaalsetel migrantidel ei peaks olema vaba pääsu Euroopa Liitu.

"See on Lukašenko režiimi provokatsioon. Me peame näitama selgelt, et Euroopa Liitu ei saa vabalt siseneda. Leedu, Euroopa Liidu ja Schengeni piirkonna riigid on kohustatud ära hoidma loata sisenemise Schengeni alale. Ja see on põhjus, miks meie, Euroopa Liit tervikuna seisame koos Leeduga, et kaitsta meie ühist piiri Valgevenega," ütles Johansson.

Euroopa Komisjoni liikme sõnul on Leedu sattunud Valgevenest lähtuva provokatsiooni sihtmärgiks: "Me seisame vastakuti Lukšenko režiimi agressiivse tegevusega. Seda tehakse provotseerimiseks... ja see ei ole esmajärjekorras mitte rändekriis. See on agressiooniakt, mille siht on provotseerimine."

Johansson kinnitas, et komisjon võib eraldada lisavahendeid piiri kindlustamiseks. "Me oleme valmis Euroopa Komisjonist rahastama lisameetmeid ja ma saadan delegatsiooni, mis arutab selle põhjalikumalt läbi, millest meie rääkisime põgusalt," ütles volinik. Tema sõnul on kaalumisel piirikaitserajatiste tugevdamine, mis hõlmaks jälgimissüsteeme ja peaks ära hoidma illegaalse sisenemise. Komisjoni delegatsioon peaks Leetu saabuma juba pühapäeval.