Pealinna ametnikud pahandavad, et maakonnahaiglate juhid ei oska tööd planeerida ning mõni tuleks neist isegi lahti lasta. Kurdetakse, et jää ei hakka enne liikuma, kui terviseminister otse sekkub.

Et see vajadus on olnud, on "Aktuaalsele kaamerale" möönnud ka Tanel Kiik ise.

"Süüdistus on tõsine ja tegelikult, kui statistikat vaadata, eks ta niimoodi kipubki olema. Me oleme kevadel üle 1600 inimese vaktsineerinud, see tähendab, et kui kahega korrutada, on üle 3000 süsti tehtud. On ta vähe või palju, see on suhteline," ütles Järvamaa haigla juht Andres Müürsepp.

Nii väikseid arve põhjendab haiglajuht sellega, et alguses oli osa inimesi ametis koroonaosakonnas, hiljem tuli puhkuste aeg peale. Kui eelmisel nädalal taas vaktsineerimisega alustati, siis süstiti päevas 24 doosi. Müürsepp lubab, et uuest nädalast võimekus kasvab 174 doosini päevas. 1000 inimest loodetakse ära vaktsineerida arvamusfestivali ajal.

Võrokestel tuli valida, kas sõita süsti saama Põlvasse või Tartusse, sest kohalik haigla vaktsineeris vaid ühel päeval nädalas.

"Teeme nii, kuidas vähegi jõudu on. Aga põhiprobleem on ju see, et ega eriarstid pole kunagi vaktsineerimisega tegelenud. Meil ei ole selle pädevusega arste kuidagi jalaga segada, kes vaktsineerimisega tegeleksid. /.../ Kirurg ei tegele sellega, anestesioloogid ka ei tegele, selleks oleks vaja sisearsti ja nendega on mul praegu täielik kriis," tõdes Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask.

Tema sõnul õdedega haiglal probleeme pole, aga hädasti oleks juurde vaja olnud arsti.

Abi paluti ka Tartu Ülikooli kliinikumilt, kuid tulutult. Kliinikumi juhatuse liikme Joel Starkopfi sõnul polnud võimalik Võrru arsti saata, sest Tartus arstid ei vaktsineeri, see on õdede töö.

Nii Müürsepp kui Vask toonitavad, et vaktsineerimine on haiglale lisatöö, milleks tööjõudu napib.

"Haiglad ei ole kunagi vaktsineerimisega tegelenud, see ei ole kunagi meie ülesanne olnud. Kogu vaktsineerimise pädevus ja ülesanded on täna Eestis perearstidel," märkis Vask.

Vaktsineerimisjuhi Marek Seeri sõnul on probleemiks nii töö vale planeerimine kui ka üldine meedikute nappus.

"Me vaatame seda tööjõupuuduse probleemi komplekselt ja Võrumaale on kaasatud eratervishoiuasutus, Paides ja Järvamaal tervikuna perearstikeskus ja järjest on neid võimalusi juurde tulnud. Eks ka mõlema haiglajuhiga on räägitud," ütles Seer.

Kui praegu on vaktsineerimisaegadega kõige kriitilisem olukord Võru- ja Järvamaal, siis Seeri sõnul võib murekohaks saada Läänemaa.