Fotode lekkimise eest hüvitise saamine on vähetõenäoline

Foto: Siim Lõvi/ERR

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmeleke pole seni sellest puudutatud inimestele halbu tagajärgi tekitanud. Ka fotode lekkimise eest hüvitise saamine on seetõttu vähetõenäoline.

Riigi andmebaasist varastati peaaegu 300 000 inimese foto. Lekkest puudutatud inimesi teavitati, ent andmete kuritarvitamist pole politsei- ja piirivalveamet seni tuvastanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küberrünnaku ohvriks langenud Tatjana Kosmõnina ütles, et tema usaldus riigi teenuste vastu kahanes lekke tõttu ning varast tuleks süsteemi nõrkuste ilmsiks toomise eest pigem autasustada.

"Kõigepealt ma arvasin, et see on mingi internetihuligaan, kes tahab minu raha ja ma arvasin, et järgmise kirjaga ta kirjutab mulle, et kui sa tahad oma fotot tagasi, siis saada palun mulle raha. Aga kui sain aru, mis juhtus, siis ma mõtlesin, et noh, järjekordne jama juhtus meie e-riigiga. Mis teha. Ei ole midagi teha. Ja ma naersin ja unustasin selle," rääkis ta.

Riigi infosüsteemi amet teatas, et süsteeme kontrollitakse pidevalt ja lekke valguses pööratakse sellele veel enam tähelepanu. Ameti küberturvalisuse spetsialist lisas, et lekkinud andmeid saanuks kasutada identiteedivarguseks.

Intervjueeritav Gert Auväärt, RIA peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal
"Teoreetiliselt on võimalik isiku foto ja nime põhjal teha näiteks libakontosid interneti erinevates sotsiaalmeediaplatvormides. Veelgi teoreetilisem võimalus, mis foto ja nime alusel saaks teha, on selliseid algelisi võltsinguid, mille alusel Eestis vähemalt kindlasti ühtegi teenust kasutada ei saa," selgitas RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärt.

Andmekaitse inspektsiooni õigusnõuniku Liisa Ojangu sõnul nad riigiameteid trahvida ei saa. Samuti pidas ta vähetõenäoliseks, et kannatanud lekke eest hüvitist saaks.

"Esimeses järgus tuleb niikuinii pöörduda RIA või PPA poole ja selgitada ära, milles see kahju siis oli ja esitada oma nõue. Ja kui riigiasutus ei nõustu sellega, siis on järgmine samm halduskohus, kes hakkab siis kõiki neid asjaolusid hindama. Lihtsalt selle aasta alguse riigikohtu praktikast on teada see näide, kus asutuse dokumendiregistris olid inimese terviseandmed, ka puudega seotud andmed avalikult kättesaadavad, aga selle juhtumi asjaolusid hinnates riigikohus ei pidanud vajalikuks rahalist hüvitist," rääkis Ojangu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: