Teisipäeva hommikul pisut peale 10 alanud kohtumine toimus video teel. Umbes poolteisetunnine kohtumine algas Soomere sissejuhatusega, kus ta kõneles oma nägemusest ideaalse presidendi kohta. Et president peaks otsima ühisosa, olema tasakaalustaja, erakonnaüleste väärtuste kandja, mitte sekkuma päevapoliitikasse, küll aga peaks vastutama väärtusruumi üle.

Teaduste akadeemia presidendile kohaselt rääkis Soomere, et tema kaasaks presidendina poliitilise otsustamise juurde rohkem teadlasi ja teadust. Et poliitikud küll ei pea lähtuma otsuseid tehes teadlaste soovitustest, kuid parim teadmine peaks olema laual. Samuti tõi ta olulise teemana sisse nii reaalse kui ka tajutud ebavõrdsuse, ja vajaduse liikuda võrdsema ühiskonna poole.

Kui sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar Soomerelt seepeale küsis, kas tema jutt võrdsusest võiks tähendada ka toetust õiglasema või progressiivsema maksusüsteemi poole liikumist, presidendiks pürgija otse vastata ei soovinud. Ta küll ütles, et tal on oma vaade maksusüsteemile, kuid neid otsuseid teeb riigikogu ja president ei peaks teemasse sekkuma.

Ivari Padari küsimusele, kas Soomere oleks presidendina jätnud Kersti Kaljulaidi kombel teise pensionisamba välja võtmist võimaldava seaduse välja kuulutamata, vastas Soomere samuti ebakonkreetselt, märkides, et tema küsiks selliste asjade kohta nõu teadlastelt. Soomere ütles, et oma teist sammast ta välja ei võtnud.

Välispoliitilistel teemadel tegi otsa lahti endine diplomaat Marina Kaljurand, kes uuris, millised võiksid olla Euroopa Liidu ja Venemaa suhted ning mida võiks ette võtta Eesti-Venemaa piirilepinguga. Vastuseks ütles Soomere, et Venemaaga tuleb dialoogis olla ja Eesti võiks vähemalt senise aktiivsusega osaleda Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kujundamisel. Tartu rahu piiride taastamist ei pidanud Soomere enda eluajal võimalikuks.

Sven Mikseri küsimusele Eesti suhetest Hiinaga ütles Soomere, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Hiina 16+1 koostööformaat on Euroopat lõhestav ja Eesti ei peaks selles kõrgeimal tasemel osalema, aga samas peaks olema jätkuvalt kursis, mida Hiina seal pakub. Lisaks märkis Soomere, et olulisim on Euroopal kasvada Hiinast kiiremini, et tagada riigi mõju kasvu pidurdamine.

Soomere lisas, et välispoliitikas esindaks ta Eesti ühtset joont, sest Eestil ei saa olla mitut välispoliitikat ja presidendiks saades teeks igati koostööd välisministeeriumiga. Lisaks märkis Soomere, et ta on võimeline Venemaa oluliste partneritega rääkima nende emakeeles.

Kodakondsuse teemal väljendas Soomere seisukohta, et Eestis võiks olla ka topeltkodakondsus seadustatud, eriti sõbralike riikidega. "Ma olen kodakondsuse suhtes liberaalses tiivas. Ma ei näe mingit probleemi, miks inimesel ei võiks olla mitu kodakondust," ütles ta Jevgeni Ossinovski küsimusele vastates.

Ta märkis mitmes kohas, et Eesti probleem on just muu emakeelega inimeste riigist lahkumine ja ajude väljavool. Tuues näitena, kuidas teaduste akadeemiasse on jäänud üks vene emakeelega akadeemik, kuidas ka näiteks TTÜ-s on vene emakeelega professoreid väheks jäänud. Soomere sõnul peaks Eesti pingutama, et kõik siin sündinud tahaksid oma tulevikku ka Eestiga siduda ja maksimaalselt ühiskonda panustada.

Kohtumisel sotsiaaldemokraatidega tulid arutluse alla ka vähemuste õigused ja kooseluseadus. Eduard Odinets uuris, et kui Kersti Kaljulaid on öelnud, et tema ei kuulutaks välja kooseluseadust tühistavat seadust, mida teeks Tarmo Soomere. Oma vastuses ütles presidendiks pürgija, et presidendil ei ole poliitilise veto võimalust ja kui seadus on põhiseadusega kooskõlas, siis tuleb see välja kuulutada või president võib tagasi astuda.

Samas ütles Soomere, et maailm on kiires muutumises just seksuaalvähemuste teemadal, väljendas kahetsust arvutiteaduse looja Alan Turingu tagakiusamise ja enneaegse surma üle ja ütles, et marginaliseeritud inimesi peaks mõistma. Indrek Saare täpsustavale küsimusele, kas ta abieluvõrdsust toetab, vastas Soomere jaatavalt. "Mul on kohustus olla kõigile erakondadele suhteliselt võrdselt ebameeldiv. Aga see on üks printsiipe, mis läheb kokku minu maailmavaatega."

Metsanduse teema tõstatas Lauri Läänemets, kes uuris presidendikandidaadiks soovijalt, kas Eestis raiutakse liialt palju metsa ja kas tselluloositehase rajamine on mõistlik. Metsaraiumise kohta ütles Soomere, et ta ei tea, kas raiutakse liiga palju või mitte, kuid kindlasti on probleem, kui teadlased on selle teema suhtes üksteisega nii suurtel eriarvamustel, et omavahel isegi enam ei räägita.

Mis puudutab tselluloositehast, siis selle rajamisele väljendas Soomere otsest heakskiitu. Tema sõnul võimaldaks tselluloositehas liikuda Eestil väärtusahelas ülespoole ja suurendada riigis loodavat lisandväärtust. Keskkonnariske peaks tema sõnul praeguseks olema võimalik märgatavalt maandada ja tehase rajamisel oleks ka positiivne mõju siinsele teadusele.

Kui Kalvi Kõva küsis Soomere arvamust põlevkivi kasutamise kohta Eestis, siis vastas teaduste akadeemia president, et põlevkivi on praegu ainus viis, kuidas Eesti energiajulgeolek tagada. Aga kui lahendada energia salvestamise probleem, võiks põlevkivist elektri või õli tootmise lõpetada ja kasutada seda keemiatööstuses.

Samuti väljendas Soomere positiivset vaadet võimaliku tuumajaama rajamisse Eestisse. Tema sõnul on tuumajaam juhitav ja võrdlemisi turvaline energia tootmise vahend, samas seonduvad tuumaenergiaga paljud ühiskonna hirmud. Soomere rääkis, et Eesti energiaportfell võiks olla võimalikult lai ja mingite lahenduste elimineerimine juba eos ei ole mõistlik.

Presidendikandidaadiks pürgiv Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kohtub sel nädalal enamiku parlamendierakondadega. Esmaspäeval kohtus ta Reformierakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooniga. Neljapäeval on plaanis kohtuda Isamaa fraktsiooniga. EKRE Soomerega kohtuda ei plaani.