"See Soomerega juhtunu sunnib küsima, kas poliitikud on kaotanud igasuguse meelemõistuse ja reaalsustaju või on poliitikutel ikkagi kuskil veel mingisugune salaplaan olemas, et kuskil on veel mingi tagataskukandidaat, kes peaks nagu kõigile sobima. Sest teoreetiliselt on küll võimalik, et presidendivalimised parlamendis mööduvad viisil, et ühtegi kandidaati ei seata üles," rääkis Riikoja ja tõdes, et kuigi EKRE esitab oma kandidaadi Henn Põlluaasa, siis riigikogus ta ei saa piisavalt hääli.

"Kas poliitikud mõtlevad, et mis signaal antakse avalikkusele nii iseenda ehk nii parlamendi kui ka poliitikute väärtuse kohta kui ka presidendi institutsiooni olulisuse ja rolli kohta. Kui me katsume Tarmo Soomere võimalusi või šansse tõsiselt hinnata, siis eks ta oli pentsik olukord, kus ükski erakond justkui ei toetanud teda, aga ega me ei ole kuulnud ka ühegi erakonna käest selgeid etteheiteid, mis Soomere puhul ei sobinud," lisas Riikoja.

Ajakirjanik märkis, et parlamendis presidendi valimiseni on jäänud kolm nädalat ning poliitikutel pole muud võimalust, kui leida kandidaat, kes saaks kokku ligikaudugi 68 häält. "Aga poliitikute sammudest ja tegudest ei paista, et neil oleks selline kandidaat, et neil oleks arusaamine, et neil ei ole muud võimalust," sõnas Riikoja.

Teine saatejuht Indrek Lepik tuletas meelde, et poliitikud on rääkinud laiapindse kandidaadi otsimisest. "Kogu see sõna "laiapindsus" eeldaks justkui, et inimene peab olema rahva seas erakordselt populaarne. /.../ Aga kui presidenti valib riigikogu, siis see laiapindsus on 68 häält," märkis ta.

Lepiku hinnangul on sõna "laiapindsus" sisutühi sõnakõlks, millest on keeruline midagi järeldada. "Jüri Ratase selgitustest on ka üsna raske järeldada, mis siis Soomerele saatuslikuks sai ja kes parem kandidaat on ja mida üldse Keskerakond kandidaadilt ootab," lisas Lepik.