Vene inimõiguslane Sergei Kovaljov suri 92. eluaastal

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sergei Kovaljov. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Venemaal suri 91 aasta vanuses inimõiguslane ja nõukogude dissident Sergei Kovaljov, teatas inimõiguskeskuse Memorial nõukogu esimees Aleksandr Tšerkassov.

"Sergei Kovaljov suri une pealt reede koidikul kella viie ajal, 92. eluaastal," ütles Tšerkassov esmaspäeval Interfaxile.

Teavet Kovaljovi surma kohta kinnitas ka raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov.

"Sergei suri hommikul une pealt," ütles Venediktov Interfaxile. Tema sõnul ei ole Kovaljovi surm seotud koroonaviirusega.

Memorial avaldas lahkunu lähedastele kaastunnet.

"Hakkame Sergeist tundma puudust igas mõttes: kui armsast vanemast sõbrast, kohkumatust kaasvõitlejast, vaimuinimesest ja nõuandjast, kes oli ustav inimõigustele alati ja kõiges, sõjas ja argielus, poliitikas ja igapäevasuses. Sügav kaastunne omastele," kirjutas Memorial Facebookis.

Venemaa võimud on kuulutanud Memoriali "välisagendiks".

Sergei Kovaljov sündis 2. märtsil 1930 ja oli hariduselt bioloog, lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli 1954. aastal.

Kovaljovist sai Nõukogude Liidu demokraatialiikumise üks juhtfiguure ning ta veetis aktivismi eest aastaid sunnitöölaagris.

Nõukogude Liidu lagunemise järel sai Kovaljovist terav Tšetšeenia sõja kriitik ning ta hoiatas demokraatia murenemise pärast Vladimir Putini valitsemisajal.

Maist 1969 kuulus ta NSVL esimesse inimõigusühendusse inimõiguste kaitse algatusrühma, 1971. aastast oli inimõiguslaste masinakirjalise bülletääni "Jooksvate sündmuste kroonika" peamisi väljaandjaid.

Kovaljov mõisteti 1974. aastal seitsmeks aastaks sunnitööle "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest. Pärast sunnitöölt vabanemist viibis ta kolm aastat asumisel Kolõmas.

Kovaljov oli üks inimõigusorganisatsiooni Memorial asutajaid ja selle kaasesimees. Aastast 2006 kuulus ta erakonda Jabloko. Ta on olnud duuma liige erakonna Venemaa Demokraatlik Valik ridades.

Aastal 1994 nimetati Kovaljov president Boris Jeltsini inimõiguskomisjoni juhiks, kuid vallandati seoses Tšetšeenia sõja avaliku kritiseerimisega.

Kovaljov kritiseeris ka ägedalt endise KGB töötaja Vladimir Putini loodud poliitilist süsteemi.

"Meie riigis luuakse kontrollitud demokraatiat, mis proovib luua probleeme "vaenlastele riigi sees ja väljas,"" kirjutas Kovaljov 2001. aasta juulis, kaks kuud pärast Putini asumist presidendiks.

Kovaljov pälvis 1995. aastal Euroopa Nõukogu inimõiguste auhinna, 2005. aastal Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi ja 2009 Sahharovi auhinna koos inimõigusorganisatsiooniga Memorial.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: