"Põhiseadus näeb ette, et valitsus esitab riigikogule riigieelarve eelnõu kolm kuud enne eelarveaasta algust ehk eelnõu tuleb kokku leppida septembri lõpuks. Samas sätestab praegu kehtiv riigieelarve baasseadus, et kevadel peab valitsus nelja aasta riigi eelarvestrateegia kõrval heaks kiitma ka järgneva aasta riigieelarve eelnõu," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Märt Belkin.

Seni on valitsused üldjuhul sügisel enne riigieelarve eelnõu riigikogule esitamist pidanud uue vooru kõnelusi, rääkis Belkin. "Eraldi lisataotluste esitamise vooru sügisel ei ole ja teemasid käsitletakse kabinetis septembri jooksul vastavalt vajadusele," lisas ta.

"Sügisese eelarveprotsessi üks olulisemaid sisendeid on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis annab muuhulgas pildi riigi rahalistest võimalustest ning makromajanduslikest näitajatest. Selle avalikustamine on praegu plaanitud 9. septembrisse," ürles Belkin.

"Senised andmed näitavad, et maksulaekumine on olnud oodatust suurem ning ühtlasi viitab statistika, et majandusolukord on oodatust parem. See võib aga tähendada, et struktuurne eelarvepositsioon ei pruugi tingimata oluliselt paraneda," ütles Belkin.

Struktuurne eelarvepositsioon võtab kulude ja tulude vahe kõrval arvesse ka majanduse tsüklilist seisu. Selle arvestamisel on Belkini sõnul oluline näitaja SKP lõhe ehk tegeliku sisemajanduse koguprodukti erinevus majanduse potentsiaalist.

Positiivne toodangulõhe viitab, et majandus kuumeneb, mistõttu struktuurse tasakaalu hoidmiseks tuleb eelarve kulukasvu kontrolli all hoida ja teha eelarve nominaalses ülejäägis, rääkis Belkin. "Negatiivse toodangulõhe korral majandus jahtub ning struktuurset tasakaalu säilitades on võimalik majandust elavdada ja lasta eelarve nominaalsesse puudujääki."

Kevadises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium, et SKP lõhe on nii sel kui tuleval aastal negatiivne ehk majanduse maht jääb potentsiaalsele tasemele alla.

"Kui tegelik majandusolukord on arvatust oluliselt parem, on seetõttu võimalik, et ka SKP lõhe sulgub oodatust kiiremini ning seetõttu ei pruugi ka võimalikud oodatust suuremad maksulaekumised tähendada struktuurse positsiooni paranemist," ütles Belkin.

"Eelarve koostamise puhul tasub ka märkida, et rahandusministeerium saatis juuli lõpuks kooskõlastusringile eelnõu, mis muudaks riigieelarve praegusest seitse korda detailsemaks ning muudaks ühtlasi eelarve koostamise korda – kui praegu tehakse ajamahukad eelarvekõnelused tavapäraselt läbi kaks korda aastas, siis edaspidi otsustataks detailid üksnes sügisel," lisas Belkin.

Kevadine eelarvearutelu hakkaks tema sõnul edaspidi keskenduma suurtele valikutele nagu eelarvepositsioon, riigi üldine kulutase ja võlaprognoos. "Selle protsessi raames valmiks ka Euroopa Komisjonile esitatav stabiilsusprogramm. Nii nelja aasta riigi eelarvestrateegia kui järgneva aasta riigieelarve lepitaks kokku septembris, pärast rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi avaldamist," rääkis Belkin.

Kevadel valitsuse heakskiidu saanud 2022. aasta riigieelarve plaanitav maht on 13,1 miljardit eurot, kasvades käesoleva aastaga võrreldes 508 miljonit eurot ehk neli protsenti. Eelarve oleks nominaalselt defitsiidis 3,8 protsendiga SKP-st.

Praegu saavad ministeeriumid esitada kevadel kokku pandud eelarvele muudatusettepanekuid. Nii on ministeeriumid tegelenud peamiselt eelarvemahu piires tegevuste vahel eelarve ümber tõstmisega.

"Kui me tuletame meelde kevadet, kui oli riigi eelarvestrateegia arutelu, siis kõikidele ministeeriumitele anti ülesanne kuskilt raha kokku hoida. Me teame täna kaitseministeeriumi kaitseorkestri koondamist /.../, aga me enamiku ministeeriumite kärpeplaane ei tea. Me oleme kuulnud, et jalgpalli sisehallide projekte tahetakse peatada, kodulaenu intressidelt soodustuse kaotamine on täna valitsuses plaanis. Võitlused ja kaklused kindlasti sügisel parlamendis saavad olema tulised," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk.