Tartus katsetakse sügisel koolides ajutisi ventilatsioonisüsteeme

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ventilatsiooni sissepuhkeplafoon ruumi laes. Autor/allikas: ERR

Koolides on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tähtis hea õhuringlus, kuid paraku on siiani paljudes koolides ventileerimiseks parim lahendus lahtine aken.

Tartu abilinnapea Gea Kangilaski sõnul saab ventilatsioonisüsteemi uuendada koolides vaid täieliku remondi raames. Ligikaudu pooled Tartu põhikoolid ootavad sellist remonti. Praegune tempo lubab aastas korda teha ühe kooli.

"Meil on veel eraldi programm, kus me otsime selliseid ventilatsiooniseadmeid, mis oleksid ajutised. Mida saaks paigaldada nendesse klassiruumidesse, mis on eriti halvas olukorras. Tegelikult me oleme järjest mõõdistanud ja proovime olukorda vähemalt sellisel tasemel lahendada, et meil ei oleks päriselt suuri puudusi. Need on sellised süsteemid, kus klassi akendesse, kindlasse ruumi, ehitatakse soojussüsteem, mis õhuvahetuse korralikult tagab. Need on kallid, nende rent on päris kallis. Seetõttu me vaatame väga hoolikalt, millised ruumid seda tõepoolest vajavad," rääkis Kangilaski.

Kangilaski lisas, et selliste süsteemide efektiivsust on raske hinnata enne sügist, kuna kooliruume veel ei kasutata. Haridus- ja teadusministeerium on koostanud koolidele juhendi, kuidas toime tulla, kui ventilatsioonist jääb vajaka. Kivilinna kooli direktor Karin Lukk ütles, et juhised on praktilised, kuid iga koolijuht peab ise vaatama, mida on võimalik rakendada.

"Mida me oleme püüdnud, on lauskohustus, et kui õpilased klassist ära lähevad, tuulutatakse ruume korralikult. Tunni ajal on ka akent lahti hoitud, aga see sõltub hästi palju ilmast. Kui ilm läheb külmaks, siis selle akna lahti hoidmisega on murekoht. Mida kergem on teha, on hoida ust lahti ja koridori aken lahti. Seda me oleme ka katsetanud. Kui CO2 mõõturiga mõõta, siis päris täispika tunniga läheb ikka üle normi," ütles Lukk.

Veel soovitab ministeerium seadistada sundventilatsioonisüsteemid ümber töötama suuremal võimsusel. Tallinna Tehnikaülikooli professori Jarek Kurnitski sõnul kaasneb sellega aga suurem energiakulu.

"Pigem võrreldes kõige muuga, mida see epideemia on kaasa toonud, on see ikkagi pisiasi. Energiaarved natukene suurenevad ja seda põhiliselt külmadel talvekuudel," sõnas Kurnitski.

Lisaks tuleb Kurnitski sõnul vanemates võimlates leida tasakaal küttevõimsuse ja ventilatsiooni vahel. Osade süsteemide puhul sooja ja ka värsket õhku korraga ei saa.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: