"Kuna haiglates tuleb hakata looma täiendavaid voodikohti, siis see tähendab, et tervishoiu vaates liigume taas hädaolukorra suunas. Seda seetõttu, et iga juurde loodud voodikohaga kaasneb tervishoiutöötajate ressursi ümber paigutamine, mis tuleb osaliselt või täielikult teiste toimivate teenuste arvelt. Mingis osas kannatab plaaniline ravi ja me peame selleks valmis olema," rääkis Härma kolmapäeval peetud pressikonverentsil.

Praeguste arengute põhjal võib prognoosida, et kahe nädala pärast on COVID-19 tõttu haiglas juba 100-150 inimest, ütles terviseameti asejuht.

Härma sõnul on küll haiglad COVID-19 raviks paremini ette valmistatud kui eelmiste koroonalainete ajal – rohkem on varustust ja transpordivõimalusi ning meedikutel enam praktikat, kuid nappima hakkab personali. "Peamine kitsaskoht, mida ei saa lahendada hingamisaparaatide juurdeostuga, on arstide ja õdede puudus ning sellest tulenevalt pannakse valmisoleku tasemed paika," selgitas Härma.

"Ootus sügisele on, et riik hoiaks teenuseid ja kooliharidust toimimas, aga sellest hoolimata ei saa ma lubada, et terviseamet ei tee ühel hetkel [valitsusele] ettepanekut piiranguteks, kuna peaeesmärk on hoida tervishoid toimimas," tõdes Härma.

Pooleldi vaktsineeritud võivad jätkata ka teise vaktsiiniga

Härma kutsus inimesi, kes on kevadel saanud ühe vaktsiinidoosi, aga kuuri pooleli jätnud, seda jätkama ükskõik millise vaktsiiniga. "Nüüd saab valida endale meelepärase vaktsiini ja alustatud vaktsineerimiskuuri lõpuni viia. Vaktsiinide kombineerimine on teaduslikult tõestatud väga tõhus lähenemine," rõhutas ta.

Lisaks võiks vaktsineerida ka neid, kes on COVID-19 kevadel läbi põdenud, kuna juba on näha, et nad haigestuvad uuesti, lisas ta. "Praeguste andmete kohaselt annab vaktsineerimine parema kaitse kui läbipõdemine," märkis Härma.

Vaktsineeritud nakatuvad oluliselt vähem ja annavad haigust ka vähem edasi, lisas ta.

Lapsi võiks enne kooli algust testida

Härma soovitas lapsi enne kooliminekut koroonaviiruse suhtes testida. "Lapsevanemad võiksid kooliaasta alguse eel üle 12-aastased lapsed ära vaktsineerida ja enne kooliminekut teha kodune antigeeni kiirtest," rääkis ta.

Samuti oleks puhkuselt naasvatel inimestel mõistlik enne tööleminekut teha antigeeni kiirtest, kuna terviseameti andmed näitavad, et puhkuselt tulevad inimesed toovad kollektiividesse viirust, ütles Härma.

Reisimine võib taas keerulisemaks muutuda

Härma rääkis ka sellest, et kuna Eestis nakatumine kasvab ja kahe nädala pärast võib olla viimase 14 päeva nakatumise tase 100 000 elaniku kohta umbes 300, siis see tähendaks Eesti sattumist Euroopa Liidu mõistes punase ohutasemega riikide hulka, mille kodanikele kehtivad rangemad piirangud.

Küsimusele, kas tulevikus võib juhtuda, et piiridel hakatakse testi nõudma ka juba vaktsineeritud inimestelt, ütles Härma, et hetkel see päevakorras ei ole, kuid võib juhtuda, et see tõuseb teemaks.

Kiik: sügiseks jõuame 70 protsendi tasemele

Pressikonverentsil osalenud tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitas, et Eesti saavutab 22. septembriks, kui on sügise astronoomiline algus, kavandatava 70-protsendise vaktsineerituse taseme täiskasvanud elanike hulgas. Aga sellest ei piisa, vajalik oleks saavutada võimalikult kõrge tase ka 12–17-aastaste hulgas, lisas ta.

Ministri sõnul arutab valitsus neljapäeval taas vaktsineerimise edendamist ja koroona leviku piiramist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Kristi Talving rääkis pressikonverentsil, et kolmapäeva õhtuks jõuavad kriis.ee veebilehele täiendavad juhised, nõuanded ja videod koroonatõendi kasutamiseks ja kontrollimiseks, lisaks toimub reede hommikul ka ettevõtjate liitudele koolituspäev.

"Tahan rõhutada, et tõendite nõue üritustel on selleks, et jääda vähemalt viiruse leviku ajaks. Sest erinevalt kevadest on nüüd riigi eesmärk hoida majandus avatuna, ettevõtted toimivana ja kõik teenused kõigile nakkusohututele isikutele kättesaadavad," ütles Talving.