2003. aastal vastu võetud püsiasustusega Eesti väikesaarte seadus vajaks Eesti saarte kogu hinnangul mõningat nüüdisajastamist. Ja arutlusele on võetud ka teema, et võib-olla võiks väikesaarte seaduse asemel olla Eestis ikkagi Eesti saarte seadus, mis tähendaks seda, et lisaks praegusele 17 saarele hõlmaks seadus ka suursaari – Saaremaad, Hiiumaad ja Muhut.

"Ma olen ikka seisukohal, et Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu on Euroopa mõistes kõik väikesaared, sest mõnes riigis on 50 000 see piir, kus on juba suurema saarega tegemist. Ja miks ka mitte, tuleb otsida ühisosa, ja ma usun, et neid on üsnagi palju," ütles saarte kogu esimees Mark Soosaar.

Pühapäeval Kuressaares teemat arutanud saarte esindajatelt kostis valdavalt kahte äärmuslikku arvamust. Et suursaarte lisandumisel võivad väiksemate saarte hääled jääda veel väiksemaks või et hoopiski suursaartega koos muutub Eesti saarte ühine hääl hoopiski tugevamaks.

"Kindlasti tahame, kui Saaremaa, Hiiumaa, Muhu leiavad selles asjas suure eesmärgi, kui nad asjaga nõus on," ütles Ruhnu elanik Kaarel Lauk.

"See võib kukkuda nii- või teistmoodi välja, aga see kõik oleneb lavastusest. Ja mina arvan, et tähtis ei ole selle asja juures niivõrd kohalejõudmine kui teekond," lausus Prangli elanik Terje Lilleoks.

Kuna suursaartel, nagu Saaremaa, on oma väikesed saared, mis on selle omavalitsuse liikmed, siis suursaar peaks olema ju sinna kaasatud. Sest nende tegemistest ja nende otsustest oleneb paljugi väikesaarte elu ja olu," rääkis saarte kogu juhatuse liige Tiiu Aro.

Praegune väikesaarte seadus on Mark Soosaare hinnagul toonud väikesaartele rohkem nii tähelepanu kui ka erinevate projektide kaudu rahastamisvõimalusi.

"Ma arvan, et Eesti saarte seadust luues just väikesaarte seaduse pinnalt muudab Eesti saarte hääle palju tugevamaks ja palju kõlavamaks. See hakkab seisma palju suurema hulga saarlaste eest ja nende tuleviku nimel," ütles Soosaar.

Eestis on 2015 aasta seisuga 2222 meresaart. Ja 97 protsenti kõikidest Eesti saarte elanikest elavad Saaremaal, Hiiumaal ja Muhus.