Riigikogu ei valinud esmaspäeval Alar Karist presidendiks
Presidendikandidaat Alar Karis ei saanud esmaspäeval riigikogus vajalikku toetust – tema poolt hääletas 63 saadikut.
Märgistamata hääletussedeleid oli 16, kehtetuid sedeleid ei olnud.
Hääletussedeleid jagati välja 80, hääletusest võttis osa 79 saadikut.
19 EKRE saadikut hääletussedeleid välja ei võtnud, samuti ei osalenud hääletusel haiglaravil viibivad Siim Kallas (Reformierakond) ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa).
Valituks tunnistamiseks oli presidendikandidaadil vaja riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 riigikogu liikme toetust.
Kuna Karis ei saanud nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse teisipäeval teine ja vajadusel ka kolmas hääletusvoor.
Teiseks hääletusvooruks toimub kandidaatide uus ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine, mis lõpeb kaks tundi enne teise hääletusvooru algust. Hääletusvoor algab kell 12.
Kui ükski kandidaat ei saa teises ega kolmandas voorus nõutavat häälteenamust, kutsub riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval kokku valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikmetest (keda on 101) ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest (107). Kokku on valimiskogus liikmeid seega 208. Riigikogu esimees teeb valimiskogu kokku kutsudes teatavaks ka valimiskogu istungi aja ja koha.
Karis: mina ei hakka kedagi veenma
Karis ütles vahetult pärast tulemuste teadasaamist, et tema ei kavatse enne teisipäeva keskpäeval toimuvat valimiste teist vooru hakata saadikuid veenma enda poolt hääletama.
"Ma ei usu, et ma peaksin kedagi veenma. Kui erakonna liikmetel on küsimusi, siis ma kindlasti vastan. Aga ma ei kavatse hakata liikmeid läbi helistama ja pastakaid jagama," lausus Karis.
Karise sõnul näitas hääletus, et koalitsiooni hääled peavad, kuid opositsiooni saadikutel on endiselt kahtlusi.
Kallas: valimiskogus valime nagunii Karise ära
Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles pärast hääletust, et kõik valitsuserakondade 58 häält läksid Karise toetuseks. Seega tuli opositsioonist vaid viis häält.
Kallas märkis, et opositsioonisaadikud hakkasid juba hommikul riigikogu koridorides rääkima, et kas koalitsiooni hääled ikka peavad, justkui oleks kõhklejad hoopis valitsuserakondade ridades.
"Oluline on see, et valimiskogus saame valida ka kahe erakonnaga Karise ära. Aga lihtsalt, kas seda tsirkust ons sinnamaani vaja, kui teame, et tegelikult on kõigis fraktsioonides inimesi, kes oleks Alar Karise poolt hääletanud ja on nõus, et temast saaks hea president," lausus Kallas.
Kallas kinnitas, et teisipäeva hommikul seavad valitsuserakonnad taas Karise kandidatuuri üles. Karis kinnitas ise vahetult pärast tulemuste selgumist, et on nõus kandidaat olema nii kaua, kui vaja on.
Kallase sõnul kasutatakse vahepealset aega ka opositsioonisaadikutega suhtlemiseks. "Mulle tundub, kui rääkida üksikute saadikutega, siis justkui on nad mandaadis vabad, aga eelkõige sotsiaaldemokraatidest on Jevgeni Ossinovski millegipärast Karise vastu ja teeb kihutustööd," rääkis ta.
Kallase sõnul jääb talle arusaamatuseks sotsiaaldemokraatide väide, et koalitsioon pole nendega piisavalt suhelnud. "Kui Karis ei sobi, siis ma sooviks teada, mis on need põhjused, miks ta ei sobi, näiteks mina ei ole neid kuulnud," lausus ta.
Helme: meile tulemus sobib, Põlluaasa võimalused suurenesid
EKRE esimees Martin Helme ütles, et kõik läks esimeses voorus nii, nagu ta ennustas.
"Riigikogu ei valinud täna presidenti ega vali ka homme. Meile see sobib. Valimised lähevad valijameeste kogusse ja sellega meie kandidaadi Henn Põlluaasa võimalused suurenevad," sõnas Helme.
EKRE saadikud hääletusel ei osalenud – kogu fraktsioon jättis hääletussedelid välja võtmata.
Sotsid: koalitsioonist jäi ka hääli puudu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Lauri Läänemets märkis, et tema arvutuste järgi jäi ka koalitsioonist Karisele poolthääli tulemata.
"Kui arvestada meie fraktsiooni sisemist teadmist ja uskuda, et Isamaa andis vähemalt endi seast pooled hääled, siis peab koalitsioon oma read üle vaatama. Tundub, et ka nende seast on jätnud keegi hääle andmata, muidu oleks tulemus palju napim olnud."
Läänemets märkis, et üks võimalus on nüüd Karisele opositsioonist tuge otsida või siis tuleb leida täiesti uus kandidaat.
"Selleks peab Karise puhul veel mõnda inimest veenma või uue kandidaadi leidma ja seekord tegema seda ühiselt, mitte ainult koalitsioonis, et kandepind laiem oleks," sõnas SDE aseesimees.
Toimetaja: Marko Tooming, Urmet Kook