Viimase kolme kuuga on maailmas toimunud mitu suurt küberrünnakut, mis on mõjutanud inimeste igapäevaelu. Näiteks juulis tabas Rootsi Coopi poeketti rünnak, mille tulemusena ei saanud enam kaupa kassast läbi lasta.

Veelgi suurem löök oli aga maikuus Iirimaal, kus kogu tervishoiusüsteem lülitati lunarahanõudjate poolt välja. Riik lunaraha ei maksnud, kuid süsteemi taastamine kestab. Õppetund on seni maksma läinud üle 80 miljoni euro.

Iiri riigihanke ja e-valitsemise minister Ossian Smyth ütles, et kõik võivad igal ajal küberrünnaku ohvriks langeda.

"Haiglad täitusid, patsientidel läks rohkem aega. Seega tekkis arusaam kui eluliselt tähtis on elektrooniline info haiglas ning et me oleme ohus, kuigi me oleme kauge saar. Ja et meid võidakse rünnata igal ajal. Sihtmärgiks ei ole vaid eraettevõtted, vaid kriitiline taristu nagu näiteks vee- või elektrisüsteem, aga ka internet," selgitas minister.

Tallinnas kogunenud kübervaldkonna eksperdid ja ka poliitilised liidrid arutasidki, kuidas valdkonna julgeolekut tagada ja kas oleks muuhulgas võimalik kokku leppida küberkaitse rahastamise põhimõtteis.

Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt selgitas, et esmalt tuleb jõuda kohta, kus kõik osapooled defineerivad ja mõistavad küberturvalisust ühtemoodi.

"Ja nii nagu meil on kaitsevaldkonnas kaks protsenti SKP-st, ma arvan, et meil peab olema mingi mõõdetav sihttase näiteks IT-eelarve suhtes, et saaksime hinnata, et liigume õiges suunas," sõnas Sutt ERR-ile.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli sõnul ei ole kindla summa määramine peamine. Samas rõhutas ta, et Euroopa Liidus on küberjulgeoleku vajalikkust üha rohkem hakatud mõistma. Puudu on veel tugevamast poliitilisest tahtest koostööd teha.

"Me oleme Euroopa tasemel liiga killustunud. Loomulikult on riikidevaheline konkurents, kuid ohud on globaalsed. Ründajad on globaalsed ja see tähendab, et meil on vaja globaalset vastust. Seepärast on meil vaja suuremat koostööd ja koordineerimist," ütles Michel ERR-ile.

Ta lisas, et ei saa välistada, et lähiajal võib tekkida suurem globaalne küberjulgeoleku kriis. "On tähtis mitte jääda sellist kriisi ootama. On tähtis teha kõik, mis võimalik, et parandada meie küberjulgeolekut," ütles Michel.

Kuigi teisipäevasel kohtumisel ühtki kokkulepet rahastamise aluspõhimõtetes ei tehtud, siis samameelsete riikide esindajate hinnangul on arutelu algatamine vajalik.