"Tegemist on seni suurima õppekogunemistele kutsutavate planeeritud arvuga. 2018. aastal planeeriti õppustele kutsuda ligi 7000 reservväelast ning 2015. aastal veidi üle 7500 reservväelase," ütles major Ivo Reimann kaitseväe peastaabi personaliosakonnast.

Kaitseministri määruse eelnõus soovitatakse kehtestada 2022. aastal toimuvatel õppekogunemistel osalevate reservväelaste koguarvuks 8295 reservväelast. Lisaks sellele piirmäärale võib järgmisel aastal toimuvatel õppekogunemistel osaleda kokku 400 reservväelast, kes on avaldanud soovi osaleda õppekogunemisel vabatahtlikult.

Küsimusele kuidas mõjutab õppekogunemisi koroonaolukord, tunnistas kaitseväe peaarst, kolonelleitnant Targo Lusti, et see mõjutab kindlasti kogunemisi, kuid mida aeg edasi, seda rohkem on nii riik kui kaitsevägi valmis erinevaid meetmeid kasutama. Ta rõhutas ka, et vaktsineerimisvastased ei pääse riigikaitses osalemise kohustusest.

"Üle poolte täiskasvanutest on praeguseks vaktsineeritud. Isikutel on võimalus digiloo kaudu genereerida omale digitaalne koroonatõend vaktsineerituse, läbipõdemise või testitulemuse kohta. Need on kõik aktsepteeritavad tõendid koroonaohutuse kontrolliks. Kel pole mingil põhjusel võimalik ühtegi tõendit esitada, siis on meil olemas oma testimisvõimekus. Vaktsineerimisvastased riigikaitse kohustusest ei pääse. Pigem tekib neil testimiskohustus ja näiteks maskikandmise kohustus ning lähikontaktsena isolatsioonikohustus," ütles Lusti.

Üldjuhul toimub reservteenistusse kutsumine kolmes etapis. Kõigepealt kutsutakse ohvitserid, kellele antakse vajalikku täiendõpet. Seejärel kutsutakse täiendõppe eesmärgil teenistusse allohvitserid. Kõige viimasena kutsutakse õppekogunemistele üksuste lõplikuks komplekteerimiseks vajalik reakoosseis. Ohvitserid, allohvitserid ja reakoosseis võidakse õppekogunemistele kutsuda korduvalt erinevatel aegadel. Ühe õppekogunemise maksimaalne kestus ilma pikendamise õiguseta on järgmine ohvitseril kuni 30 päeva, allohvitseril kuni 21 päeva ja sõduril kuni 14 päeva.