Pankade hinnangul pole praegu mõistlik tasuda pensionirahaga kodulaene
Kodulaene on makstud teise samba rahaga esimese nädala ajaga tagasi sama palju kui tavaliselt terve kuuga, näitavad pankade andmed. Pankade laenujuhid ei pea sellist käitumist mõistlikuks, sest sisuliselt maksab klient kalli pensionirahaga kinni odavat eluaselaenu.
Pensioni teisest sambast väljavõetud raha läks pankade andmetel suures osas kõrge intressiga väikelaenude tagastamiseks. Kuid oli märkimisväärselt palju ka neid, kes lõpetasid oma eluasemelaenu. Näiteks Swedbankis tagastati nädalaga viis korda rohkem laene kui eelmisel aastal keskmiselt ühes kuus kokku.
"2. kuni 7. septembrini on tagastatud eluasemelaenusid meie juures 650 laenu ulatuses, keskmise summana kuskil 10 000 eurot. Eelmise aasta igakuiselt tagastatud laenude keskmine oli 130 lepingut, 3. septembril ehk ühel päeval tagastati juba veidi üle 300 lepingu," lausus Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane ütles, et neile on kodulaenusid makstud esimese nädalaga sama palju tagasi kui tavaliselt terve kuu jooksul.
SEB erasegmendi müügijuht Evelin Koplimäe sõnul tagastasid kodulaene need kliendid, kelle laenujäägid olid väiksemad ja kes said pensionirahast täies ulatuses laenukohustused lõpetada. Kodulaenu puhul jäi keskmine tagastatav summa SEB-s 8000 euro kanti.
Kuid kliendid on kustutanud ka hiljuti võetud kodulaene, samuti on vähendatud ka oma laenukoormust. Rebane ütles, et kui kõrge intressiga laenudest on otstarbekas vabaneda, siis väga pikka aega kogutud ja hea tootlusega pensionirahaga ei ole mõtet maksta ära eluasemelaenu, mille intressid on praegu ülisoodsad.
"Me räägime kuskil kaheprotsendise intressiga laenudest, hetkel on inflatsioon viis protsenti, mis on juba mitu korda kõrgem kui intress, mis tähendab seda, et sellise intressiga laene ei ole mõistlik tagasi maksta. Me teame, et pensionifondide keskmine tootlus on kuskil neli ja pool protsenti, mõnel juhul viis kuni kuus protsenti, viimasel aasta jooksul isegi 15 protsenti," lausus Rebane.
Mõistlikke otsuseid jõuab veel teha, sest väga palju välja võetud raha pole veel kasutust leidnud.
"Ligi 80 protsenti seisab klientide kontodel ja selle valguses soovitaks klientidel tähelepanu pöörata ka sellele, et nad oleksid valvsad ja ei väljastaks oma kontoandmeid telefonipetturitele. Telefonipetturid on viimasel ajal üsna aktiivsed," märkis Koplimäe.
Kahjuks on selliseid õngitsuskatseid ka juba esinenud, ütles Koplimäe.
Toimetaja: Marko Tooming