Hoolimata kahest raskest kroonakriisiaastast väljastasid Eesti kommertspangad oktoobris eluasemelaene rekordilises mahus. Väljaantud kodulaenude jääk on 11 miljardit eurot, mida on üle viie protsendi rohkem kui aasta eest. Aastaga kasvas pankade eluasemelaenuportfell 8,6 protsenti, mis on viimase kümne aasta kiireim kasv.

"Keskmine laenusumma selle selle aasta kolmandas kvartalis on rekordiline ehk üle 100 000 euro," ütles Eesti Panga ökonomist Gaili Grüning "Aktuaalsele kaamerale".

Tavapäraselt on kõige rohkem kodulaene antud välja suuremat sissetulekut omavatele laenutaotlejatele. Kui aga jagada laenuvõtja ja kaaslaenaja sissetulekute järgi viieks võrdseks osaks ehk kvintiiliks, siis kõige enam on kasvanud kahte madalamasse kvintiili kuuluvate laenuvõtjate laenusumma. Eesti Pangale teeb muret, et madala sissetuleku pealt on antud väga palju laene just maksimaalmääras, kus kuumaksed ulatuvad pooleni sissetulekust.

"Me näeme, et selliste laenude osakaal, mis on piirmäärale 50 protsenti lähemal, on nüüd suurenenud viimase kolme kolme kvartali jooksul. Ja iseäranis tegelikult ka madalama sissetulekuga majapidamiste juures on see mahu kasv olnud suurem. Ja väikepankades," selgitas Grüning.

Seega on Eesti Panga andmetel kodumaiste pankade nagu LHV, COOP ja Bigbank kodulaenu võtjate hulgas rohkem riskantsema profiiliga kliente.

"Maksevõime hindamine on meie jaoks kõige olulisem punkt kõikidest nendest asjadest, mida me analüüsima peame ja seal me oleme kindlasti väga vastutustundlikud. Võib öelda, et üle selle 50 protsendi piirmäära, mis on lubatud, ja pangad võivad teha ka erandeid, meie ei ole tegelikult mitte ühtegi erandit teinud, üle 50 protsendi laenu teinud," rääkis LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel.

Tema sõnul on LHV-l halvaks läinud kodulaenude osa väga madal. Keskpanga andemetel on aga LHV turuosa kõigest aastaga suurenenud viielt protsendilt 11 protsendile. Sellega on LHV jõunud Swedbanki, SEB ja Luminori kõrval süsteemselt oluliste pankade hulka. Seetõttu tõstab Eesti Pank LHV kapitalipuhvri nõuet.

"Puhvri määr tähendab seda, et ühest küljest, kui tekivad raskused, on vahendeid, ja teisest küljest, kui majandus vajab tuge, siis pangal oleks ka piisavalt vahendeid, mida välja laenata," selgitas Grüning.