Rahandusministeerium ootab tänavu 9,5-protsendilist majanduskasvu
Rahandusministeerium prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 9,5 protsenti ja tuleval aastal neli protsenti. Valitsussektori struktuurne defitsiit, mis on aluseks tuleva aasta eelarvele, jääb tänavu 4,4 protsendile SKP-st ja tuleval aastal väheneb see prognoosi järgi 2,3 protsendini.
Inflatsiooniks prognoosib ministeerium tänavu 3,8 ja 2022. aastal 3,7 protsenti.
"Majandus on taastunud meil kiires tempos ja oleme suures plaanis tagasi kriisieelses ajas," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Ministri sõnul tuleb siiski silmas pidada, et kriisi tõttu kannatavad endiselt mitmed sektorid.
Pentus-Rosimannuse sõnul on ettevõtetele toeks olnud riigipoolsed toetused, kuid enim on ettevõtjaid aidanud suhteliselt leebed piirangud.
"See kasv muidugi toetab ka riigi rahanduse korda saamist," märkis minister.
"Osaliselt kindlasti kandub positiivne mõju järgmisesse aastasse, aga majanduse kasvuga sõltuvuses olevad kulud kasvavad riigieelarves samamoodi üsna automaatselt," rääkis Pentus-Rosimannus.
Ministri sõnul tuleb ohjeldada soovi kiire kasvu aastatel riigi raha kiiresti kulutada. "Kuna majanduskasv aitab meil ja pakub tuge suurest puudujäägist välja tulemiseks, siis sama palju kui majanduskasvust, sõltub eelarve poliitikute oskusest enda soove ohjeldada."
Pentus-Rosimannuse sõnul võimaldab majanduskasv kõige suuremate kärpete tegemata jätmist, kuid tähendab siiski, et riigi rahanduses tuleb otsuseid langetada ettevaatlikult. "Tahan leida lahenduse päästjate, politsei ja haridussektori palgamure leevendamiseks, mis keskmise palga kiiret kasvu arvestades muutub teravaks," sõnas ta.
Palgakasv kerkib ministeeriumi hinnangul tänavu seitsme protsendini ja jääb kiirena püsima veel mitmeks aastaks. 2022. aastal prognoosib ministeerium palgakasvuks 6,7 ja 2023. aastal kuus protsenti.
Võlakoormus väheneb sel aastal 17,7 protsendini SKP-st. Valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe tänavu suureneb ning halveneb 2023. aastani, eelkõige koroonakriisist tulenevate mõjude ja järkjärgulise taastumise tõttu.
Eelarve peaks prognoosi järgi jõudma ülejäägini aastaks 2025.
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon SKP-st jääb ministeeriumi hinnangul tänavu 3,3 protsendiga defitsiiti, tuleval aastal 1,8 protsenti.
Veel kevadel prognoosis ministeerium tänavuseks majanduskasvuks 2,5 protsenti ja tuleva aasta kasvuks 4,8 protsenti. Inflatsiooniks prognoosis ministeerium toona vastavalt 2 ja 2,1 protsenti.
Suvist majandusprognoosi saab täismahus lugeda siit.
Majandusprognoosi tutvustuse video
Toimetaja: Barbara Oja
