Kevadel prognoositi koroonaviiruse teise laine mõju Eesti majandusele suuremaks, kuid majandus on kehtivate kodu- ja välismaiste piirangutega kohanenud ja isegi kui tegevuspiiranguid karmistatakse, ei mõju need majandusarengule negatiivselt.

Eksportiv tööstus liigub kaubanduspartnerite jõudsa kasvu tuules, IT-teenused püsivad konkurentsivõimelised ja naasvad välisturistid peaksid mõne aasta jooksul tagama töö ka teenindussektorile.

"Kui esimese poolasta majanduskasv oli meil kahe kvartali peale kokku kaheksa ja pool protsenti, siis täna me näeme, et ega kolmandas kvartalis ei ole midagi halvemuse poole muutunud, pigem läheb paremaks. Sektorid õitsevad edasi. On muidugi erandeid. Turism peamiselt, mis ei ole jalule saanud," ütles LHV panga majandusanalüütik Kristo Aab.

Makromajanduse seisukohast pole turism, mis sai rängalt pihta ja pole veel taastunud, kogu majanduse mõttes nii suure osatähtsusega, et ta kogu majanduskasvu oluliselt pidurdaks.

Seega jõuame juba tänavu potentsiaalilähedase majanduse mahuni, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe

"See mõiste tähendab seda, kui kõik tehased ja ettevõtted töötavad mõistliku tootmisvõimsusega, kõik inimesed, kes peaksid tööd tegema, seda tööd ka saavad teha. Mingit olulist šokki väliskeskkonnast, kas negatiivset või positiivset, ei oleks – see on punkt, kus majandus võiks oma tegemistega olla ja toimetada," lausus Lättemäe.

Majanduse vedur on selgelt IT- sektor, mis teise kvartali põhjal tõusis osatähtsuselt kolmandaks tegevusalaks meie majanduses, sest koroonakriis tõi digitaliseerumist ja IT-lahenduste kasutamist juurde.

Enne kriisi oli tööpuudus alla viie protsendi, nüüd peame arvestama umbes kuue protsendiga, ütles Kristo Aab.

"Tasakaaluline tase võiks olla natukene kõrgem. Võib-olla me praegu olemegi selles punktis. Need inimesed, kes on tänaseks tööta jäänud, olid enne sellistel positsioonidel, mis olid ületäidetud majanduse kõrgkonjunktuuri tingimustes," lausus Aab.

"Tööpuudus on loomuomasel pikaajalisel keskmisel tasemel. See ei ole ebaloomulikult kõrge, see ei ole tsükliliselt kõrge, ei ole ka väga madal ehk ei ole väga olulist palgasurvet, ei ole liiga suurt konkurentsi ja töötajate ülelöömist ettevõtete vahel, mis madala tööpuuduse korral oleks. Aga ei ole ka seda, et inimestel oleks väga suuri raskusi töö leidmisega," kirjeldas Lättemäe.

Tänavune majanduskasv tugineb aga suuresti pensioni teise samba väljamaksetele. Maksutulud kasvavad kiiremini kui SKP tase.

"Maksutulud on  500 miljonit eurot suuremad, kui me kevadel ootasime, ja järgmisel aastal üle 600 miljoni euro suuremad, kui me seda kevadel ootasime," ütles riigi rahanduse juhtivanalüütik Margus Täht.

Kiirem majanduskasv vähendab ka defitsiiti, kuid sellegipoolest ületavad riigi kulud sel aastal tulusid miljardi euroga.

"Järgmisel aastal on see vahe üle 500 miljoni. Uus prognoos on defitsiiti vähendanud, aga defitsiit on järgnevatel aastael siiski üsna sügav," märkis Täht.