Austraalia tahab ehitada tuumaallveelaevu koos USA ja Suurbritanniaga

{{1631757720000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / ZUMA

Austraalia peaminister Scott Morrison kinnitas kolmapäeval, et riik tahab ehitada tuumajõul töötavaid allveelaevu uues partnerlusleppes USA ja Suurbritanniaga. Sellega jätab Austraalia sinnapaika Prantsusmaaga sõlmitud mahukad lepped.

"Me kavatseme need allveelaevad ehitada Austraalias asuvas Adelaide'is tihedas koostöös USA ja Ühendkuningriigiga," ütles Morrison videokonverentsil koos USA presidendi Joe Bideni ja Suurbritannia peaministri Boris Johnsoniga.

Allveelaevad ei ole riigipeade sõnul siiski ette nähtud tuumarelvade kandmiseks.

"Ühendriigid aitavad Austraalial ehitada tuumajõul töötavat allveelaevastikku. Esimeseks ülesandeks on toetada igati Austraalia soovi omandada tuumajõul töötavaid allveelaevu," kinnitas kolmapäeval Bideni administratsiooni kõrge ametnik ajakirjanikele.

Austraalia on viimasel ajal Hiina tugevnedes kaitsekulutusi suurendanud, kuid Pekingit siiski otseselt otsusega seoses ei mainitud.

Veel paar nädalat tagasi kinnitasid Austraalia kaitse- ja välisminister, et endiselt on jõus aastaid toiminud kokkulepe osta Prantsusmaalt allveelaevu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üleöö sellest lahti ütlemine brittide ja ameeriklaste kasuks vihastab Pariisi. Jutt käib mitmekümne miljardi dollari suurusest tehingust ja usaldusest.

"Puhtas prantsuse keeles öelduna, see on noalöök selga. Lõime Austraaliaga usaldussuhte ja see usaldus on purunenud. Ja täna olen ma vihane," ütles Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian.

Prantsusmaa välisministri hinnangul on USA käitumine olnud kõike muud kui liitlasele omane.

"Sest see ühepoolne, jõhker, ootamatu otsus tuletab mulle meelde seda, kuidas käitus härra Trump," sõnas Le Drian.

Suurbritannia peaminister Boris Johnson kiitis Hiina vastast liitu ning vastas opositsioonipoliitikule, et ei näe suhetes Prantsusmaaga probleeme.

"Meie sõjaline suhe Prantsusmaaga, härra spiiker, on tugev nagu kalju ja me seisame õlg õla kõrval prantslastega, olgu siis Sahelis, kus me korraldame ühisoperatsiooni terroristide vastu, Malis või siis Eestis, kus meil on praegu
suurim NATO operatsioon," rääkis Johnson.

Ka Euroopa Liit sai USA-Suurbritannia-Austraalia liidu loomisest teada alles tagantjärele.

"Ma arvan, et sedalaadi tehingut ei tehtud ühe päevaga. See pidi ikka aega võtma. Sellest hoolimata ei konsulteeritud meiega. Olime sidusrühm ja see sunnib meid taas mõtlema ja see on hea võimalus endale meelde tuletada, mõtiskleda vajaduse üle seada prioriteediks Euroopa strateegilise autonoomia küsimus. See näitab, et me peame ise hakkama saama," kommenteeris Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell.

Biden, Morrison ja Johnson kuulutasid oma alliansi välja vahetult enne seda, kui Euroopa Liit oli tegemas teatavaks oma strateegiat India ja Vaikse ookeani piirkonnas.

President Joe Biden kinnitas, et USA loodab teha Indo-Vaikse ookeani piirkonnas tihedat koostööd samas ka Prantsusmaaga. Biden nimetas Prantsusmaad ühtlasi võtmepartneriks ja liitlaseks regiooni julgeoleku ja õitsengu tugevdamisel.

USA president märkis samas, et algatus, mis võimaldaks Austraalial ehitada tuumajõul töötavaid allveelaevu, tagaks neile kõige kaasaegsemad võimalused, mida on vaja regioonis kiiresti arenevate ohtude eest kaitsmiseks.

Toimetaja: Astrid Kannel, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: