"Välisilm": Prantsusmaa uhkus sai AUKUS-e leppest haavata

Foto: SCANPIX/REUTERS/Pascal Rossignol

Selle nädala "Välisilm" kirjeldas Austraalia, Suurbritannia ja USA sõjalise alliansi sündi, mille esimene ohver on Prantsusmaa uhkus.

Kui austraallased läinud nädala neljapäeva hommikul ärkasid, tulid põnevad uudised prantslastega sõlmitud allveelaevade ehituslepingu hülgamisest. Austraalia meediakäsitluses pakuti ka põhjendust: prantslaste pakutu pole enam kõige parem kraam, vahendas "Välisilm".

"Sõlmisime lepingu vanade allveelaevade ehitamiseks, mida pole toodetud ja lepingut pole seega minu arvates täidetud," ütles Bondi rannas viibinud Lawrence Brown.

Samamoodi nagu Bondi ranna lähistel vee alla paigutatud võrk, mis peaks hoidma ära hairünnakud, kerkib üha enam üldise turvatunde küsimus. Austraalia on küll saar ja justkui kaugel ning omaette, kuid globaalsed pinged annavad end tunda ja tuleb mõelda, kellega liitu teha.

"Arvan, et suhted nii Prantsusmaa kui ka suure Euroopaga on tähtsamad kui mingi leping, mis viie aastaga tühistatud, sest see pole kuhugi jõudnud," kommenteeris Austraalia elanik Ben Hemphill.

Kolme suure ingliskeelse riigi juhid olid päev enne kohtunud virtuaalselt ja avalikkuse ette paisati uus sõna, õigemini lühend, kombinatsioon Austraaliast, Ühendkuningriigist ja USA-st - AUKUS.

"Partnerlus, mille raames meie tehnoloogia, meie teadlased, meie tööstus, meie kaitsejõud töötavad ühiselt, et kujundada ohutum ja turvalisem piirkond meie kõigi hüvanguks," kirjeldas Austraalia peaminister Scott Morrison.

"Selle partnerluse esmane eesmärk on aidata Austraalial hankida tuumajõuallikaga allveelaevad, sealjuures loomulikult silmas pidades, et mainitud allveelaevu varustavad tuumareaktorid energiaga. Tuumarelvi pole neil peal," rääkis Suurbritannia peaminister Boris Johnson.

"Kõigi meie rahvaste ja kindlasti ka maailma tulevik sõltub vabast ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonnast, mis püsiks ja õitseks aastakümneid," sõnas USA president Joe Biden.

Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron neljapäeval Pariisis Christo kunstnikepaari idee järgi riidesse mähitud Triumfikaart vaatamas käis, oli ta uuest liidust juba teadlik. Triumfikaar meenutab Napoleoni võite ja ka ajastut, mil maailmapoliitikat kujundas Prantsusmaa. Nüüd kaotab Prantsusmaa 55 miljardi euro suuruse laevaehituslepingu. Kuid lisaks ka alandus, mis räsib Prantsusmaa uhkust. Ka lihtrahvas on kriitiline.

"Kuulsin, et palju austraallasi on Prantsusmaal ja see on suurepärane, et on kehtinud leping. Aga nüüd peavad nad lahkuma. See ei ole aktsepteeritav," ütles Patrick.

"On küll loogiline näha Austraalia lähenemist ingliskeelsetele riikidele USA-le ja Suurbritanniale, aga eksisteeris siiski leping ja sellega ka sõprus, Austraalia ja Prantsusmaa vaheline liit. Olen äärmiselt üllatunud sellest otsusest," rääkis Louis Maman.

Nagu Prantsusmaal kombeks, avaldavad võimulolijaid oma mõtteid raadiosaadetes. Siis saab tarvitada kirjanduslikumaid või krehvtisemaid kujundeid

"Selges prantsuse keeles: tegu on tõepoolest noahoobiga selga. Lõime usaldussuhte Ausraaliaga ja see on purunenud. Ja täna olen ma vihane!" rääkis Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian. "See ühepoolne, brutaalne, ettenägematu otsus meenutab mulle paljuski seda, mida härra Trump tegi," lisas ta.

Austraalia leping Prantsusmaaga pärineb 2016. aastast. Alles mõni nädal tagasi kinnitati president Macronile, et sellega on hästi.

Austraalia lootis Prantsusmaa abiga moderniseerida oma allveelaevastikku, üsna klassikalise diiseljõuallikate baasil. Aga sellised allveelaevad peavad Austraaliat ümbritsevatel piiritutel veteavarustel sagedasti pinnale kerkima ja tankima. Ühel hetkel mõistis Austraalia, et jõuliselt mereväge arendava Hiina vastu seistes jääb sellest väheks.

Tuumaallvelaev võib vee all olla kuude kaupa, liikuda märkamatult. Seda tehnoloogiat on ameeriklased jaganud üksnes brittidega. Läks vaja pingsaid läbirääkimisi kolmnurgas USA, Ühendkuningriigid, Austraalia, et uue liiduni jõuda.

Kõik see jäi varjatuks Euroopa liitlaste ees.

"Oletan, et sellist lepingut ei küpsetatud mõne päevaga. See võtab aega. Hoolimata sellest meiega ei konsulteeritud. Meil olid huvid. Ja see sunnib meid taaskord meenutama ja on ka võimalus meenutada vajadust mõelda Euroopa strateegilisest autonoomiast," kommenteeris Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell.

Hiina on end ilmaruumis laotamas kõikjale. Üks oluline tanner on Lõuna-Hiina meri. See on tähtis ristmik, mida läbivad Vaikse ja India ookeani vahelised kaubateed, kolmandik maailmamajandusest. Meri on jagatud küll juppideks, stiilis igale piirkonna riigile midagi, kuid Hiina põhjendab lääneriikide jaoks arusaamatul moel oma suuremaid õigusi. Sõjalisi pingutusi saadab uhke kaubanduspiirkonna kujundamise retoorika. Samal päeval allveelaevaleppega esitas Hiina avalduse Vaikse ookeani vabakaubandusleppega ühinemiseks.

"Kaks lepet on nüüd samaaegselt laual. Kõik võivad näha, et Hiina edendab majanduslikku koostööd ja majanduspiirkondade lõimumist. See, mida Ühendriigid, Suurbirannia ja Austraalia edendavad, on sõda ja destruktiivsus," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Zhao Lijian.

Euroopal on nüüd põhjust sisekaemusteks. Prantsusmaal on kaitseküsimustes jonni jätkunud varemgi, näiteks NATO kontekstis. Euroopa suurimat - Saksamaad - pärsib ajaloost tingitud alaväärsuskompleks. Kolmas arvestatav tegija on Ühendkuningriik, aga tema on end lahti haakinud Euroopa Liidust ja ajab vaikselt hoopis globaalse Suurbritannia liini, mille üheks märgiks AUKUS ka on.

Rohemäe: USA jaoks on lepe poliitiline ja strateegiline kalkulatsioon

New Yorgis viibiv ERR-i korrespondent Maria-Ann Rohemäe rääkis "Välisilmas", et USA jaoks on tehing Austraaliaga lihtne poliitiline ja strateegiline kalkulatsioon.

"Sest nemad näevad oma peamise vaenlase ja vastasena Hiinat, kes on viimastel aastatel märkimisväärselt arendanud ja uuendanud oma mereväge ja teatud andmete kohaselt on neil poole rohkem aluseid kui mõni aasta tagasi. Loomulikult on nad muutunud ka agressiivsemaks Lõuna-Hiina merel. Nii et ameeriklased näevad seda kui lihtsat lahendust, kui liitlastel austraallastel on midagi vaja ja meil on midagi, mida me saame pakkuda, siis on leitud ühine tee. Ja kuna austraallased leidsid, et prantslaste allveelaevad pole nii töökindlad kui ameeriklaste omad, siis nii see läks," selgitas ajakirjanik.

Rohemäe ütles, et prantslaste hinnangul käitub USA Euroopa suhtes varasemast teistmoodi.

"Aga loomulikult tuleb mõista, et prantslased pole ainult pahased sellepärast, et läks selline suur tehing luhta, mis maksis miljardeid dollareid, vaid ka sellepärast, et see tundub olevat justkui USA uus käitumine oma Euroopa liitlaste suhtes, sest ka umbes kuu tagasi, kui ameeriklased lahkusid Afganistanist, siis prantslased rõhutasid, et see, millisel viisil liitlastega läbi räägiti või pigem läbi ei räägitud, on vastuvõetamatu. Sarnane sõnum tuleb ameeriklaste poolt ka nüüd, et liitlased on justkui tähtsad, aga sellistes olulistes küsimustes, mis mõjutavad mõlemat poolt, ei räägita omavahel piisavalt läbi," rääkis Rohemäe.

Tema sõnul ei ole Euroopa USA jaoks prioriteet. Sellest on räägitud USA-s juba mitu aastat ning praegused USA sammud pole mingi üllatus.

"See algas juba eelmise presidendi Donald Trumpi ajal ja Joe Biden aina rohkem seda teed läheb, et ameeriklaste tähelepanu pöördub aina rohkem Hiina suunda.
Mida see tähendab liitlassuhetele Euroopa ja Ameerika kontekstis? See võib tähendada, et ameeriklased soovivad eurooplastelt abi just Hiina suunal, et olla nendega karmim ja see võib eurooplasi ärgitada selles mõttes, et siis ikkagi ameeriklased pööravad mingisugust tähelepanu Euroopale," rääkis Rohemäe.

"Aga selge on, et omavahel tuleb leida mingi uus liin, et mis on tulevikusammud. Ja tõenäoliselt Euroopa peab edaspidi olema iseseisvam, sealhulgas ka oma kaitseküsimustes, võib-olla ka sanktsioonide küsimuses, kus ameeriklased on olnud varem esimese sammu astujad ja eurooplased tulevad tavaliselt neile järele."

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: