Kannik: Prantsusmaa-USA tüli on Eestile ebamugav

USA president Joe Biden ja Prantsise riigipea Emmanuel Macron sel suvel G7 tippkohtumisel.
USA president Joe Biden ja Prantsise riigipea Emmanuel Macron sel suvel G7 tippkohtumisel. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Prantsusmaa tüli Ameerika Ühendriikidega on Eesti jaoks ebamugav olukord, kuid peame arvestama sellega, et Venemaa naabrite julgeoleku suudab tagada ainult USA, mitte Euroopa, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.

"On selge, et meie kahe liitlase omavaheline tüli on meie seisukohalt ebamugav. Aga ma arvan, et meil on üsna raske positsiooni võtta, kuna meil ei ole piisavalt informatsiooni sellest, mis on eelnenud sellele lepingu katkestamisele," rääkis Kannik.

Prantsusmaa pahameele vallandas eelmisel nädalal avalikuks tulnud Austraalia otsus katkestada allveelaevade ostuleping Prantsuse ettevõttega ning sõlmida uus leping USA-ga. Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian on süüdistanud Ühendriike reetmises ja Austraaliat noa selgalöömises ning kutsunud kodumaale oma suursaadiku neis riikides. Prantslastega on väljendanud oma solidaarsust ka Euroopa Liidu juhid ja teised liikmesriigid.

Viitele, et Euroopa Liidu välisministrid avaldasid esmaspäeval oma solidaarsust Pariisiga, ütles Kannik: "Kindlasti teatud solidaarsust liitlastele avaldatakse, aga ma usun, et Euroopas on küllalt riike, kes nii-öelda kahe käega Prantsusmaad embama selles küsimusi ei lähe."

Tema sõnul on selleks vähemalt kolm põhjust. "Ühelt poolt on selge, et prantslastel olid austraallastega lepingulised probleemid juba varasemalt, erinevate meediaallikate andmetel oli lepingu tempo nii-öelda raugemas, et prantslased ei suutnud kõikidest tähtaegadest kinni pidada," rääkis kaitseuuringute keskuse direktor.

"Teiseks on selge, et prantslaste reaktsioon on teatud punktides ebaproportsionaalne," leidis Kannik. "Kui me võtame kasvõi saadiku tagasikutsumine Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast, siis see on suhteliselt tugev samm. Prantsusmaa ei kutsunud näiteks saadikut tagasi Venemaalt kui Venemaa annekteeris Krimmi."

Kolmandaks on aga Prantsuse praeguse valitsuse reaktsioonis oma mõju ka järgmise kevade presidendivalimistel, kus Emmanuel Macron loodab saada teise ametiaja, märkis Kannik.

"Seetõttu ma arvan, et üks-üheselt prantslaste positsiooniga liituda ei ole Eesti vaates kindlasti mõistlik," lisas ta.

Kannik tõi esile ka selle, et Prantsuse-Austraalia allveelaevalepingu sõlmimisest saadik 2016. aastal on Hiina Vaikse ookeani regioonis märksa agressiivsemaks muutunud ja see võib olla põhjus, miks Austraalia võis olla sunnitud lepingu katkestama, et "minna teistsugustele lahendustele, kui algselt oli planeeritud – moodsamatele ja võib-olla ka efektiivsemat".

"Üks probleem on ikkagi ka selles, et kui rääkida nii-öelda kõvast julgeolekust, siis oleme ausad, tänasel päeval ei suuda Euroopa seda agressiivsete vaenlaste nagu Hiina ja Venemaa vastu piisaval määral pakkuda," rääkis Kannik. "Ja see on Euroopa tegematajätmine. Kui Euroopa oma sõjalist ettevalmistust oluliselt ei suurenda, siis riigid, kes on Hiina naabruses – Austraalia kaasa arvatud – või kes on Venemaa naabruses, peavad ikkagi arvestama suures osas Ameerikaga. See läheb selles mõttes vastuollu prantslaste üleskutsetele Euroopa strateegilise autonoomiale," lisas Kannik.

Tema sõnul jäävad Eesti julgeoleku jaoks Ameerika Ühendriigid kindlasti lähikümnenditel kõige olulisemaks garantiiks. "On raske uskuda, et Euroopa suudaks nii kiiresti oma käitumist väga oluliselt muuta," tõdes Kannik.

Indrek Kannik Autor/allikas: RKK

Kannik usub USA ja Prantsusmaa leppimist

Kaitseuuringute keskuse juht ütles ka, et nagu varasemate tülide korral, saavad Pariis ja Washington ka seekord oma tülist üle.

"Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide suhe on ju vähemalt alates 1950ndatest olnud kogu aeg üsna keeruline. On olnud paremaid ja halvemaid perioode, aga reeglina on nendest kriisiolukordades siiski varem või hiljem üle saadud," rääkis Kannik.

Ta tõi näiteks Prantsuse presidendi Charles De Gaulle'i aegsed tülid 1960-70ndatel või president Jacques Chiraci võimuperioodil 1995-2007.

"Aga mingi mingi ajaga saadakse sellest üle. Kui niimoodi ajalukku tagasi vaadata, siis ma seda enneolematuks ei peaks ja, ja ma usun, et ka praegusel hetkel saadakse sellest ühel hetkel üle," ütles Kannik.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: