Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud, et riigieelarve puudujääk ei tohi olla rohkem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja võlakoormus ei tohi olla üle 60 protsendi SKP-st. See on vajalik muuhulgas euro kaitseks.

Viirusekriisi algul leevendati neid reegleid, et riigid saaksid vabamalt oma majandust toetada. Eesti selleaegne valitsus võttis pandeemia alguses hoogsalt laenu ja nii tegi ka Soome. Esialgu oli kokku lepitud, et 2023. aastaks reeglid taastuvad, aga Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis leiab, et see ei ole praegu realistlik, seda enam, et kliimaeesmärkide täitmiseks on praegu vaja suuri investeeringuid.

Euroopa Liidu eesistuja Sloveenia eestvõttel on rahandusministrid juba arutanud, et vähemalt roheinvesteeringud võiks defitsiidireeglite alt välja jätta. Osa riike aga pelgab, et lõdvema rahanduspoliitikaga riigid kasutaksid seda lihtsalt ära ega üritakski oma võlakoormust vähendada. Seda enam, et "roheinvesteering" on hägune mõiste.

Austria algatusel allkirjastasid niinimetatud kasinad riigid eelmisel nädalal ühispöördumise, märkides, et veel 2019. aastal oli avalik võlg Euroopa Liidus 79 protsenti SKP-st, nüüd on see aga kasvanud 94 protsendini – see tähendab 15 protsendi võrra vähem kui kahe aastaga. Austria, Soome, Läti, Rootsi, Taani, Holland, Tšehhi ja Slovakkia teatasid, et on küll valmis stabiilsus- ja kasvupaketi reformimist arutama, aga finantsdistsipliin tuleb taastada ja liikmesriigid peavad oma avaliku sektori võlakoormust vähendama.

Soome rahandusminister, Keskusta esimees Annikka Saarikko hoiatas, et Euroopa Komisjon kavatseb Prantsusmaa, Itaalia ja veel mõne lõunapoolse riigi toel tulla välja uute rahanduspoliitiliste reeglitega, mis päästavad laenuvõtmise otsekui tammi tagant välja.

Kodumaal Soomes sai Saarikko terava kriitika osaliseks, et ta ühisavaldusele allkirja andis. Peaministripartei Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridadesse kuuluv Erkki Tuomioja kirjutas Facebookis, et Saarikko on viinud Soome valesse seltskonda. 

Helsingi ülikooli poliitmajanduse uurija Antti Ronkainen avaldas kahetsust, et Saarikko ühines rünnakuga Prantsusmaa, Itaalia ja isegi Euroopa Komisjoni vastu. Tema sõnul on praegu reeglite reformimise aeg ja Soome on nüüd Annikka Saarikko suu läbi loobunud kaasa rääkimast, hakates tingimusi esitama. 

Itaalia ökonomist Giulio Sapelli leiab, et kaheksa riigi avaldus lihtsalt lõhestab Euroopat. Olgu öeldud, et Itaalia enda võlakoormus 160 protsenti SKP-st. Sapelli sõnul loodavad ühisavaldusega liitunud riigid, et Saksamaa nende probleemid lahendaks, aga seda ei juhtu, sest Saksamaa senine juhtkond pärast valimisi ei jätka.

Tõepoolest, arvamusküsitluste järgi ennustatakse Saksamaal võitu sotsiaaldemokraat Olaf Scholzile, kes on praegu Saksa rahandusminister. Sholz ei ole aga Euroopa Liidu rahanduspoliitika suurest reformist huvitatud. Ta ütles alles hiljuti, et rahandusreeglid olid piisavalt paindlikud võimaldamaks suurt kulutamist viirusekriisis, aga reeglid näevad ette ka seda, et avalikku raha kulutataks ettevaatlikult.

Mõistliku majandamise teemal on aga kokku leppida väga keeruline, sest Euroopa Liidu põhjapoolsed riigid suhtuvad rahaasjadesse teistmoodi kui lõunapoolsed liikmesriigid.