Kallas: praegu pole tarvis rutata elektrihinda reguleerima

{{1631790900000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti tarbijad aastaid elektri odavast börsihinnast võitnud ning praegu pole tarvis rutata hinda reguleerima. Esialgu võib oodata hinna alanemist, kui kõik ühendused taas tööle saavad, kuid samal ajal proovib riik kiirendada uute taastuvenergia võimaluste rajamist.

"Paraku on nii, et häid asju me ei märka. Kui börsihind toimis nii, et meie elektri hind oli madal tänu sellele, et saime tarbida Norra odavat hüdroelektrit, siis seda inimesed ei märka, aga kui see on kõrge, siis mõjub otseselt rahakotile," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Peaministri sõnul on prognoosid elektri tulevase hinna osas erinevad, kuid praegu on lootus, et energiaallikate lisandumisel läheb hind taas alla.

"Mina ei ole seda meelt, et peaks minema kohe seda hinda reguleerima nii nagu see enne turu avanemist oli," sõnas Kallas.

"Ka EstLink2, mis on rivist väljas, ka seda parandatakse, tänu millele on meil hind praegu kõrgem kui Soomes näiteks. Kui saame need ühendused toimima, siis saame sellest odavamast elektrist osa, mis Soomes on," rääkis peaminister.

Kallas nentis, et elektrihinna tõus mõjub leibkondadele erinevalt, omavalitsused peaksid hätta jäänud inimesi aitama toimetulekutoetusega.

"Lootus on, et hind taastub madalamal tasemel paari kuu pärast, aga kas see niimoodi läheb, meil kindlust ei ole," sõnas peaminister.

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul teeb riik tööd selle nimel, et taastuvenergia osakaalu suurendada, sealjuures on plaanis jaanuaris alustada mereala planeeringu kehtestamisega.

"Minu eeldus on, et see planeering saab kehtestatud ja ma toon selle tõenäoliselt kehtestamisele jaanuaris, kus on näha, millistele aladele on võimalik tuuleparke rajada, millistel tingimustel. Osa nendest aladest on praegu juba olemas, mis on Hiiumaa ja Pärnu maakonna planeeringutega kehtestatud, Eesti Energia peab Liivi lahel plaani ja majandusministeerium peab teist plaani," sõnas Aab.

"Oleme andnud ka sisendi omavalitsustele üldplaneeringus läbi töötada ka mandril tuuleparkide ehitamise võimalused ja arendused. Selle soodustamiseks pakub majandusministeerium välja instrumendi, kuidas kohalik omavalitsus saab sellest aru, et kohapeal palju vastusseisu ei oleks," rääkis Aab.

Majandusminister Taavi Aasa sõnul on lootus esialgu kiiremini valmivatel maismaatuuleparkidel, kuid kõige suuremat ressurssi saab meretuuleparkidest. "Meil kindlasti on vaja ka juhitavaid võimsusi, ei ole meil kogu aeg tuult," sõnas ta.

Valitsus valmistab ette ehitusseadustiku muudatust, et riik saaks edaspidi ise alustada ettevalmistustegevusi meretuuleparkide hoonestuslubadele ja kui need on valmis, panna need avalikule konkursile. "Elektrienergia järgi on suur vajadus ja püüame teha kõik, et võimalikult kiiresti saaks tuulepargid merre püsti," sõnas Aas.

Aas märkis, et kõrge hinna olukorras on vaja mõelda, milliseid meetmeid rakendada ja kuidas saaks elektrit inimestele soodsamalt pakkuda. Kvooditasu on kõrge hinna põhjustest vaid üks, kuid praeguses olukorras ei täida see Aasa sõnul oma eesmärki, kuna fossiilkütustel jaamad siiski töötavad.

"Kui võtame näiteks Norra, siis seal on valmimas ühendus Suurbritanniaga, millega on ka Norras suur diskussioon, miks seda tehakse, sest see tähendab ka Norras hinnatõusu. Aga fakt on see, et see kaabel tuleb, nii et kindlasti enam sellise hinnaga hüdroenergiat nagu Norrast vanasti tuli, seda enam ei tule. Nende asjadega tuleb arvestada ja mõelda, kuidas me ise toimetame," ütles Aas.

Seeder soovib hinnatõusu kompenseerimist, Helme süsteemist lahkumist

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul teeb Isamaa ettepaneku elektri hinnatõusu leevendamiseks suunata tarbijatelt maksustatud täiendav CO2 kvoodi müügitulu sihtotstarbeliselt taastuvenergia tasu kompenseerimiseks tarbijatele.

Seeder märkis, et kvootide tulu laekub riigieelarvesse ja tänavu on prognoositud 80 miljonit eurot tulu, kuid kvoodi hinnatõusuga võib prognoosida kuni 200 miljoni euro laekumist riigieelarvesse.

Isamaa ettepaneku järgi ei võetaks tarbijatelt taastuvenergia tasu, vaid see kompenseeritaks tootjatele riigieelarvest CO2 kvoodi täiendavast müügitulust.

Ühtlasi peaks erakonna teatel valitsus jätma ära planeeritud elektri-, diisli- ja maagaasi aktsiisi tõusu.

EKRE esimees Martin Helme ütles teisipäeval ETV saates "Esimene stuudio", et Eesti peaks ETS-is ehk heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise peatama.

"Ütleme, et meil on energiajulgeoleku ja majanduse stabiilsuse seisukohalt tarvis katkestada ETS-süsteemis olemine ja kogu lugu," ütles Helme, kelle sõnul on 
elektri hinda võimalik kahandada keskkonnatasude vähendamise kaudu.

Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemetsa sõnul on Kallase soovitus taotleda abi omavalitsusest kohatu, kuna kiiresti tõusva hinna tõttu kannatajad toimetulekutoetusele ei kvalifitseeru.

"Esmaspäeval tegid koalitsioonerakonnad otsuse põletada Narva elektrijaamades puitu, mis tõstab taastuvenergia tasusid. Kuna viimased moodustavad osa elektrihinnast, siis on valitsuse käes reaalsed hoovad, et elektrihinda langetada," sõnas Läänemets.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: