"Me selliseid hindasid pole näinud ja mulle tundub, et see on tabanud kõiki kuidagi hästi ootamatult, kuigi pidevalt on ju räägitud sellest, et hinnad hakkavad tõusma," lausus Urmas Jaagant.

Jaaganti sõnul tuleb küsida, kas praegune olukord on ajutine või püsiv.

Mirko Ojakivi märkis, et kui see on püsiv, siis on peamine küsimus eratarbijate toimetulek. "Hinnatundlikke inimesi on väga palju ja kuna meil on ka kohalike omavalitsuste volikogude valimised saabumas, siis poliitikute jaoks on väga oluline kiiresti suurtele massidele pakkuda meeldivaid lahendusi," lausus Ojakivi.

Kõige suurem kannataja sellest, kui elektri hind Eestis ja terves Euroopas jääb kõrgeks, on Ojakivi sõnul Euroopa majandus. "Ettevõtete konkurentsivõime kannatab ja sedapidi see ahel on märksa valusam, sest inimeste töökohad kaovad," sõnas ta.

"Kui Euroopas ei ole enam võimalik toota, elekter on kallis, siis tootmine liigub Euroopa Liidust välja ja siis mingit rohepööret ei õnnestu ellu viia," lisas Ojakivi.

Krister Paris selle käsitlusega ei nõustunud ja märkis, et energiakandjate hinnad on kõrged kogu maailmas. "Kõrge elektrihinna ühe kõige olulisema komponendi annab maagaasi hind, kuna need elektrijaamad, millega kaetakse suuremaid nõudluse tippusid, töötavad paljuski maagaasi peal," ütles Paris.

Ojakivi küsis, kuidas on siis maagaas sattunud elektritootmises niivõrd oluliselt mõjule. Ta märkis, et lisaks kõrgele maagaasi hinnale, on olulised elektri hinna mõjutajad ka aina suurenev elektri tarbimise nõudlus, juhitavate fossiilsete võimsuste järk-järgult turult lahkumine ja roheenergia defitsiit.

Krister Parise sõnul on Euroopa Liidu enda gaasimaardlad suvel tühjaks saanud.

Urmas Jaaganti hinnangul on süsinukuneutraalsuseni jõudmise tee tehtud liiga lühikeseks. "Me liigume võib-olla liiga suurte sammudega, peaks seda rahulikumalt tegema. Sel juhul äkki meile ei tekiks selliseid moonutusi, kui me suudaksime mingeid asju rohkem ette näha," rääkis Jaagant.

"Selge on ju, et me ei saa hüljata neid jaamasid, mis praegu täiesti absurdselt toodavad elektrit fossiilsetest kütustest, kuigi CO2 kvoodi hind on väga kõrge," lisas ta.

Ojakivi sõnul peaks rohepööre olema rohkem läbimõeldud. "Mitte rohepööre pole paha. Paha on see, et seda viiakse läbi keskkonna aktivistide survel nii, et lõpuks kannatavad lihtsad inimesed. Kannatab ettevõtluse konkurentsivõime, nad ei soovi oma käitumist muuta, edasised sammud hakkavad kujunema väga raskesti juhitavaks ja selle tegevuse hoog võib raugeda," kommenteeris Ojakivi.