Eesti loobus osalemast juudivastaseks foorumiks kujunenud konverentsil

Vaade ÜRO Peaassamblee saalile USA presidendi Joe Bideni esinemise ajal.
Vaade ÜRO Peaassamblee saalile USA presidendi Joe Bideni esinemise ajal. Autor/allikas: SCANPIX / CHINE NOUVELLE / SIPA

Eesti loobus sarnaselt paljude lääneriikidega osalemast Durbani deklaratsiooni aastapäevale pühendatud kõrgetasemelisel konverentsil ÜRO-s, kuna sellest on peamiselt islamiriikide survel saanud Iisraeli-vastane foorum.

"Arvestades Durbani konverentsi ja selle järelprotsessiga kaasnenud asjakohatut antisemiitlikku retoorikat on Eesti sarnaselt enamuse Euroopa Liidu riikidest partneritega võtnud vastu otsuse sel kohtumisel mitte osaleda," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Aari Lemmik ERR-ile.

Soovituse mitte osaleda 22. septembril toimuval ÜRO rassismivastasel konverentsil Durban IV andis septembri alguses ka riigikogu väliskomisjon, viidates, et seal on varem kõlanud antisemiitlikud avaldused.

"2001. aastal esimest korda toimunud konverents, mis pidi koondama rahvusvahelisi jõude võitluses rassismi, diskrimineerimise, ksenofoobia ja sallimatuse vastu, on nüüdseks muutunud areeniks, kus inimõigusi rikkuvad riigid saavad esineda rassistlike seisukohtadega," ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson pressiteate vahendusel. "Ajalugu näitab, et üritust võidakse ära kasutada valel eesmärgil. Seega on ainuõige, et Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ei osale läheneval konverentsil ning seisab koos liitlastega vastu antisemiitlikele avaldustele," lisas ta.

Kolmapäeval ÜRO peakorteris New Yorgis toimuv konverents on pühendatud 2001. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis peetud konverentsi ja seal vastuvõetud deklaratsiooni 20. aastapäevale. Algul igasuguse diskrimineerimise vastasena kavandatud Durbani konverents muutus aga juba selle ettevalmistamise ajal suuresti Iisraeli-vastaste riikide ning demokraatlike lääneriikide vastasseisu foorumiks.

Konverentsil mitteosalemisest on teatanud üle kümne Euroopa Liidu riigi, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Tšehhi, Ungari, Holland, samuti USA, Ühendkuningriik, Kanada, Iisrael, Austraalia. Iisraeli uudisteväljaanne i24news vahendas oma riigi ÜRO-saadiku Gilad Erdani sõnu, et seekordset konverentsi boikoteerib 31 riiki, mida on märksa rohkem kui varasematel kordadel.

"Durbani deklaratsiooni põhisisu on rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastu võitlemine. Tegemist on väga paljude riikide ja rahvaste, sealhulgas Eesti jaoks olulise teemaga  ja sel põhjusel on Eesti ka viimastel aastatel Durbani konverentsi järelkohtumistest osa võtnud," märkis Lemmik. "Rassismivastase võitluse teema on Eestile jätkuvalt oluline. Eesti on ÜRO rahvusvahelise rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise teemalise konventsiooni (CERD) osapool. Nimetatud konventsioon on Eestile rassismivastases võitluses keskse tähtsusega ning Eesti jätkab sellega võetud kohustuste täitmist," kinnitas välisministeeriumi pressiesindaja.

ÜRO Peaassamblee 76. istungjärgu avanädalal osaleva välisminister Eva-Maria Liimetsa viiepäevases programmis on välisministeeriumi teatel muuhulgas kahepoolsed kohtumised Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Egiptuse, Kosovo ministritega ning samuti Süüria opositsiooni ja Ameerika Juudi Komitee delegatsiooniga. Samuti osaleb ta EL-i välisministrite Afganistani-teemalisel kohtumisel ning Taani ja mõttekoja International Peace Institute korraldataval Afganistani-teemalisel töölõunal. Samuti võtab ta osa ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlikust dialoogist ÜRO Julgeolekunõukogu ja Araabia Liiga koostöö teemal.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: