Koroonakollete arv kasvab
Eelmisel nädalal oli Eestis aktiivseid koroonakoldeid kokku 98, mida on 20 võrra enam kui nädal enne seda, selgus terviseameti nädala epiidülevaatest.
Nakatamiskordaja R oli eelmisel nädalal kogu Eestis 1,1 (nädal varem 1,05). Tõus on seotud väikese kasvuga Põhja, Ida, Lääne regioonis.
Viimase 14 päeva haigestumus vähenes Saaremaal (–18,4 protsenti) ja Läänemaal (–13,3 protsenti). Põlvamaal, Võrumaal ja Raplamaal näitas haigestumine stabiliseerumise märke. Haigestumine kasvas jätkuvalt Jõgevamaal (50,5 protsenti), Valgamaal (19,5 protsenti), Viljandimaal (11,7 protsenti). Haigestumus hakkas kasvama Lääne-Virumaal (60,8 protsenti), Hiiumaa (57 protsenti), Ida-Virumaal (45,4 protsenti) ja Järvamaal (40 protsenti).
Suurima haigestumusega piirkonnad on endiselt Lõuna-Eesti maakonnad: Jõgevamaa (1111,0/ 100 000 inimese kohta), Valgamaa (1109,8/100 000 inimese kohta), Põlvamaa (1079,2/ 100 000 inimese kohta), Võrumaa (982,6/100 000 inimese kohta) ja Viljandimaa (723,6/100 000 inimese kohta). Lõuna regioonis on täheldatud ka suurim positiivsete testide osakaal, mis viitab epideemilisele levikule selles regioonis.
Terviseameti prognoosi järgi võib uuel nädal oodata kasvu jätkumist keskmiselt 10 protsendi võrra. Järgmistel nädaltel võib oodata keskmiselt 500 nakatunut päevas ning 3500 nädalas.
Haigete vanuseline jaotus
Eelmisel nädalal kasvas haigestunute arv enamikus vanusrühmades: 0–9-aastaste laste seas 15 protsenti, 10–14-aastaste laste seas 25 protsenti, vanusrühmas 60–64 aastat 30 protsenti, vanusrühmas 50–59 aastat 20 protsenti, vanusrühmas 40–49 aastat 8 protsenti ja vanuserühmas 70–79 aastat 20 protsenti.
Teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse välismaal 2,6 protsenti, perekonnas 39 protsenti, lasteasutustes ja koolides 10,3 protsenti, tööl 6,4 protsenti, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses 3,4 protsenti, tutvusringis 3,4 protsenti ning meelelahutuse- jm üritustel 0,7 protsenti.
Eelmisel nädalal oli Eestis aktiivseid koldeid kokku 98, mida on 20 võrra enam kui nädal enne seda. Kumulatiivne nakatunute arv neis kolletes oli 1453 (nädal varem 1144).
Kolle on juhul, kui on tuvastatud, et üks nakatunud inimene nakatab näiteks mõnel üritusel või kohas veel vähemalt viit inimest.
Oluliselt suurenes kollete arv Põhja regioonis
Kollete arv suurenes kõigis regioonides, v.a Ida regioonis (kolm kollet vähem). Oluliselt suurenes kollete arv Põhja regioonis, koldeid on juurde tulnud eeskätt koolides tuvastatud kollete arvelt. Enamik tuvastatud hoolekandekoldeid asub aga Lõuna regioonis.
Terviseameti jälgimisel oli 17 hoolekandeasutuse kollet. Kokku on hoolekandeasutuste kolletes jälgimisel 491 inimest (nädal enne seda 375). Neist kliente oli 391 ja töötajaid 100. Viimasel kümnel päeval on uusi nakatunuid hooldekodude kolletesse lisandunud 109.
Tervishoiuasutustes koldeid juurde ei tulnud.
Koolide kolletes on nakatunud kokku 347 inimest, neist viimase kümne päevaga on lisandunud 218 nakatunut.
Koolikolletes nakatunutest on lapsi 248 ja täiskasvanuid 42. 57 nakatunu puhul pole eraldi välja toodud, kas nad olid lapsed või täiskasvanud.
Reisimisega seotud nakatumised
Nädalaga registreeriti 76 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 2,6 protsenti kõigist nakatumisjuhtudest. Sisse toodud juhtude osakaal langeb.
Sisse toodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 21 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte oli seotu reisimisega Türgis (15) ja Soomes (13). Vähenesid Venemaalt sisse toodud haigusjuhud (5).