"Kuna see pragune üleüldine hästi kiire hinnatõusufoon teeb kindlasti murelikuks ja selge on, et mingit soovi hinnatõusule ju täiendavat hoogu anda ei ole kellelgi valitsuses. Seda arvesse võttes on meil valitsuses praegu arutluse all ettepanek, et järgmisel aastal siis langetada või hoida aktsiise 2020. aasta tasemel," ütles Rosimannus.

"Arutelud eelarve üle veel jätkuvad, aga seda saab öelda küll, et valitsusel ei ole soovi kiirenenud inflatsiooni tingimustes täiendavateks hinnatõusudeks tõuget anda," märkis ta.

Rosimannuse sõnul jääks aktsiisitõusu aastaks edasilükkamise tõttu eelarvesse laekumata suurusjärgus 50 miljonit eurot. "Aga teise külje pealt väga kiire hinnatõus toob muidugi teisesuunalise surve eelarvele. Me ei saa vaadata ainult laekumist, vaid arvestada tuleb kogumõjuga ja kogu selle suure pildiga. Ja just seda kaaludes praegu valitsus ettepanekut arutab. Et aktsiisid jääksid järgmisel aastal tõusmata," rääkis Rosimannus.

Rahandusminister rääkis, et nüüd peaks riigikogu aktsiisitõuse edasi lükkava seadusemuudatuse vastu võtma enne eelarve vastuvõtmist.

Keskerakonna esimees Jüri Ratta sõnul toetab Keskerakond aktsiisitõusu edasi lükkamist. "Kui vaadata viimaseid uudiseid 7. septembri ajal inflatsioonist, siis selge on see, et see kõrge inflatsioon lööb just haavatavamaid gruppe meie ühiskonnas," ütles Ratas.

Ratas lisas, et just kõrget inflatsiooni arvestades tuleks 2022. aasta maist aktsiisitõusud vähemalt aasta võrra edasi lükkama ja et see on eelarveläbirääkimistel olnud Keskerakonna positsioon.

Ettepaneku jätta ära järgmise aasta aprilliks planeeritud elektri-, kütuse- ja gaasiaktsiiside tõusu on teinud varem ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Pentus-Rosimannuse sõnul langetatakse eelarvet puudutavad põhimõttelised otsused selle nädala lõpuks. Valitsus esitab 2022. aasta eelarve parlamendile arutamiseks tõenäoliselt 30. septembril.

2020. aasta kevadel otsustas valitsus keset koroonakriisi langetada maikuust diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisimäära ajutiselt kuni 2022. aasta aprilli lõpuni. 

Otsuse kohaselt langetas riik diislikütuse aktsiisimäära 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta. Koos diislikütuse määraga langesid ka muud sellega seotud määrad, nagu eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär. Langes ka kerge ja raske kütteõli aktsiisimäär.

Maagaasi aktsiisimäär langes 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisimäär langes pea kaks korda, 107,71 eurolt 55 eurole 1000 kilogrammi kohta.

Elektrienergia aktsiisimäär vähenes 4,47 eurolt 1 eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele odavnes elekter 3,1 protsendi võrra.