Miljonimaju läheb järelturul kaubaks üha enam

Foto: ERR

Eesti kinnisvaraportaalides ripub umbes 30 müügikuulutust, milles pakutava pereelamu hind järelturul küündib üle miljoni euro, muist pakkumisi liigub lisaks üksnes maaklerite vahendusel. Maaklerid kinnitavad, et ostjateks on peamiselt kohalik elanikkond ning nagu korteritel, on ka luksuselamute hinnad üha kerkinud, ent ostjaid jagub peaaegu kõigele.

Asukoht, asukoht, asukoht - see kinnisvara kuldreegel kehtib iseäranis üle miljoni euro maksvate luksuseramute puhul, sest privaatses asukohas mere ääres maksab tihti ainuüksi maa rohkem kui mõnes teises kohas kogu kompott ehk maja koos maaga. Ning pea kõik neist asuvad kas Tallinnas või Harjumaal.

Ent üksnes mereäärsest ja pealinnalähedasest asukohast ei piisa, et hind üle miljoni euro kerkiks, lisaks peab olema täidetud veel mitmeid tingimusi. Reeglina on neis majades väga suur üldpind, üle keskmise suur krunt, sisebassein, jõusaal, garaažid autopargile, kujundatud aed, kallite materjalidega siseviimistlus.

"Luksuskinnisvara alla kuuluvad reeglina varad, mis esiteks asuvad suurepärases asukohas, teiseks, mille ehitusmaterjalid ja kvaliteet on esmaklassilised ja kolmandaks, millel on lisaväärtused, a´ la spaad, kinoruumid, basseinid ja kõik sellised asjad," loetleb luksuskinnisvarale spetsialiseerunud Uus Maa Luxumi maakler Kairi Vanem. "Enamus asub kindlasti kuskil mere ääres, kauni vaatega merele. Või siis suured, kõrghaljastusega kinnistud kusagil sisemaal. Enamus sellest hinnaklassist jääb ikkagi Harjumaale. Ja seda ka lihtsal põhjusel – siin on maa hind kõige kõrgem."

Maitse üle küll ei vaielda, ent kinnisvaraportaalidest torkab miljonimajade kuulutuste seas üksjagu silma ka ohtra dekooriga, maitsetuid, lahmakaid, halva planeeringuga elektriküttel eramuid, mis ehitati kas n-ö põllu peale või mõnda Tallinna aedlinna 1990ndatel või selle sajandi hakul.

Maaklerid tõdevad, et seal on müüja kokku arvutanud, palju tal selle maja ehitusele raha kulus ja lisanud emotsionaalse argumendi. Need on objektid, mida müüakse sageli mitu aastat ning ka siis ei pruugi nad leida ostjat. Niisugused majad võivad moodustada umbes poole miljonihinnaga pakkumistest.

"Mõnikord omanik lihtsalt mõtleb endale hinna välja ja siis tema palvega maaklerid riputavad üles, mis on minu hinnangul natuke ebaprofessionaalne," ütleb 25 aastat maaklerina tegutsenud Ober-Hausi kinnisvaraspetsialist Sveta Petkina. "Peab ikka reaalsuse piires olema. Mõni objekt on lausa kaks-kolm korda üle hinnatud. Numbri võib ükskõik millise sinna panna, aga ega ostjad ka ei ole lollid, nad võrdlevad-vaatavad ja see on ka juba piltide pealt näha, kas hind on reaalne, mida küsitakse, või mitte."

"Kui müüja alustab oma maja müüki, siis ta alati arvestab sellega, mis maksis kinnistu omal ajal talle, kui palju ta sinna sisse investeeris, võib-olla aegade jooksul on sinna sisse investeerinud, natukene oma kodu emotsiooni ka hinnale, ja nii see hind tulebki," lisab Kairi Vanem.

Hästi planeeritud modernne maja võib aga minna kaubaks juba enne avalikku müüki. Müügiperioodid on kiirenenud, hea maja müük võib toimuda ka kolme kuuga. Neil, mil on aga mingeid põhimõttelisi probleeme - halb küttesüsteem, ajast-arust planeering või garaaži puudumine - võidakse müüa sellise hinna juures ka kolm kuni viis aastat.

Maaklerid tõdevad, et rahal oleks viimastel aastatel justkui väärtus kadunud - hinda kaubeldakse ka miljonimajade puhul alla üha vähem, mõni müüja kergitab protsessi jooksul veel hindagi, kui tundub, et ostja liiga ruttu tuleb.

"Koroonaaeg on aidanud kinnisvara, eriti majade müüke kiirendada olulisel määral. Ka sellised raskemad objektid, kus on ka fundamentaalsemaid probleeme, on nüüd ära müüdud," kinnitab Kairi Vanem.

"Mingi varuga ikkagi pannakse hinda. Meie ühiskonnas eriti ei kaubelda, aga ikkagi mingi varu on. Tavaliselt, kui ikka objekt meeldib, siis maaklerid soovitavad, et pakkuge oma hinda," ütleb Petkina.

Luksuselamute turul on käsil põlvkonnavahetus. Uute ostjate seas on miljonäriks saanud noored iduettevõtjad või välismaalt tagasi Eestisse pöördujad, kelle lapsed on kooliminekueas. Soomlaste osakaal on marginaalne. Ent luksuselamute järelturg on siiski väike.

"On hästi palju maju müügis, mis on 15-20 aastat vanad. Siis, kui 2000ndatel aastatel oli vaja kõigil oma maja - kellel uhkesse piirkonda ja kellel põllu peale, oleneb rahavõimalustest -, siis nüüd nendel peredel lapsed on suureks kasvanud, ära läinud ja siis hästi palju on põhjenduseks toodud, et mis me selles suures majas kahekesi teeme," kirjeldab Petkina.

Need majad on aga moraalselt vananenud. Tänapäeva standardid on teistsugused, nõudlikumad.

"Praegu juba eeldatakse, et igal magamistoal peaks olema oma vannituba, garderoob, seda isegi korterite puhul. Aga väga raske on vanu maju ümber ehitada nii," tõdeb Petkina.

Välismaa ajaloolistest lossidest snitti võtvad tornikestega, kulda-karda täis majad eestlastele ei meeldi, eelistatakse funktsionaalsust ja rahulikku skandinaavialikku siseviimistlust. Ent ka selliste majade müüjad loodavad oma miljonihinna ikkagi turult kätte saada.

"Kui on pangalaen, siis omanikud ei saa eriti ju hinda alla lasta, sellepärast et nad ei hakka ju pangale peale maksma selle maja müümise eest. Mingi hinna eest alati kõik asjad on müüdavad," tõdeb Petkina, kes kinnitab, et on oma 25-aastase karjääri jooksul korduvalt tõdenud, et igale objektile leidub lõpuks ostja, kellel just seda maja on vaja, hinnast sõltumata.

Kairi Vanem lisab, et kui asukoht on hea, pole ka selliseid maju väga raske müüa. Nimelt on väga heas asukohas olevat elamumaad saada järjest vähem.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: