Rahandusministeeriumi strateegianõuniku Triin Tomingase sõnul jõuti nädalavahetusel Euroopa Komisjoniga põhimõttelisele kokkuleppele taastekava sisus. "Jõudsime nädalavahetusel Euroopa Komisjoniga põhimõttelisele kokkuleppele taastekava sisu osas. Hetkel on käimas viimased toimingud läbirääkimiste lõpetamiseks ja dokumentide vormistamiseks ning ootame kava ametlikku kinnitamist lähinädalatel," ütles ta.

Toetust jaotatakse liikmesriikide vahel kahes osas, millest esimene ehk 70 protsenti põhineb SKP-l inimese kohta, rahvaarvul ja 2015. kuni 2019. aastate tööpuudusel. Teise poole ehk 30 protsendi arvutamisel arvestatakse tööpuuduse asemel 2020. aasta ja selle aasta SKP reaalkasvu.

"Täpsemalt on meil hetkel kindlus 70 protsendi ehk 759,7 miljoni euro osas," rääkis Tomingas. Ülejäänud 30 protsendi kohta tehakse lõplik arvutus järgmise aasta juunis värskete SKP andmete alusel.

Möödunud aasta detsembri seisuga hinnati Eesti toetuse vajaduseks 969,52 miljonit eurot.

"Suure tõenäosusega muutub Eesti toetussumma aga väiksemaks, kuna meie majandus on kriisile oodatust paremini vastu pidanud. Kui palju, on veel vara hinnata – peame ära ootama 2022. aasta kevadised andmed liikmesriikide SKP-de osas ning nende põhjal tehtavad lõplikud arvutused. Hetkel on meie taastekava koostatud 982,5 miljonile eurole," ütles Tomingas.

Taasterahastu mahust 20 protsenti tuleb suunata digipöördesse ning 37 protsenti rohepöördesse. Nendeks investeeringuteks on praegu planeeritud üle 600 miljoni euro.

Rahandusminister: paljude programmidega soovime alustada sel aastal

"Kuna taasterahastu suurus sõltub sellest, kui hästi ühe või teise riigi majandusel läheb, see on selline kahe poolega münt, et ühest küljest me rõõmustame selle üle, et meil majanduskasv on olnud kiire ja see tähendab, et otseselt kriisist välja aitamiseks mõeldud kriisabi on ka sellevõrra väiksem," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus "Aktuaalsele kaamerale".

"Päris lõplik taasterahastu suurus selgub järgmise aasta suvel, mis on natukene keeruline ülesande püstitus igale liikmesriigile, sest on suur hulk investeeringuid, suur hulk programme, millega soovime alustada kindlasti juba sellel aastal," sõnas minister.

Tallinn on lootnud saada taasterahastust 280 miljonit eurot Tallinna Haigla rajamiseks, mille eeldatav kogumaksumus on 520 miljonit eurot. Taasterahastu mahu vähenemisel tuleb haigla rajamiseks leida täiendavat rahastust.

Rahandusministri sõnul ei saa öelda, et vähenemine tuleks Tallinna Haigla arvelt. Eesti lähtub seisukohast, et Komisjon on lubanud haigla jaoks eraldada 280 miljonit eurot.

"See oli läbirääkimiste käigus päris keeruline küsimus, aga ma arvan, et otsus selle kohta, et Tallinna Haiglat on võimalik taasterahastust rahastada, oli väga oodatud, selle nimel me tegime kuid väga tõsist tööd," ütles rahandusminister.

Taastekavas planeeritud reformid, investeeringud ja meetmed tuleb ellu viia augustiks 2026. Väljamakseid teeb Euroopa Komisjon vastavalt tulemuste saavutamisele kuni kaks korda aastas.