ERR Berliinis: valitsuse sünd sõltub liberaalidest, Vasakpartei jääb eemale
Saksamaa uue valitsuse moodustamine sõltub suuresti rohelistest ja liberaalidest. Kui enne valimisi räägiti ka võimalikust vasakpoolsete tõusust valitsusse, siis nende kehv tulemus seda enam ei luba.
Ettevõtluskeskne Vabade Demokraatide partei (FDP) lõpetas oma kampaania kuningliku portselanimanufaktuuri hoovis Berliinis. Just neist sõltub väga palju, milliseks valitsuskoalitsioon kujuneb, vahendas "Välisilm".
Partei juhi Christian Lindneri valikutest sõltub, millise koalitsiooni suured parteid moodustada saavad.
FDP programmi märksõnad on majandus, vaba turg, madalad maksud, digitaliseerimine, haridus. Liberaalid on korduvalt valitsuses osalenud, aga alati Saksamaal siiski väikeseks nišiparteiks jäänud.
"Majandusliku arengu teemasid on mõnikord raske selgitada," tõdes Tobias.
"Arusaam, et rikkust, kuigi seda on ehk palju öeldud, on võimalik tööga saavutada, pole väga populaarne. Populaarsem on sotsialistlik idee, et kõigil peaks olema sama teenistus," kommenteeris Barbara Witting.
Rohkem tasuta asju ja sotsiaalset võrdsust nõuab teine veelgi enam nišipartei – Vasakpartei ehk die Linke.
Eestist tulles on raske mõista, kuidas Ida-Saksamaa Kommunistliku Partei järeltulija endiselt tegus on ja praeguseid Berliini noori kõnetab.
"Vasakpoolsed on mulle sümpaatne partei, sest see on ainus partei, mis võtab kliimasoojenemist tõsiselt. Me ei võida kliimamuutust iialgi, kui jätkame tootmist samas vaimus kui täna. Ma tean, et teil eestlasena on muidugi teine suhe selliste mõistetega nagu kommunism ja sotsialism," rääkis Can Öztürk.
"Mina olen veendunud, et nii edasi minna ei tohi, et käärid vaeste ja rikaste vahel järjest suuremaks lähevad," ütles Vasakpartei Berliini fraktsiooni juht Anne Helm.
Vasakpartei programmi keskmes on sotsiaalsed lubadused, aga enim tähelepanu on nad pälvinud oma välispoliitilise programmiga, mille järgi on kavas NATO laiali saata ja hakata julgeolekut looma koos Venemaaga.
"Meil on visioon, et me millalgi NATO asendame julgeolekuliiduga Venemaad kaasa arvates, mitte välja arvates. Aga see pole praegu üldse aktuaalne. Aga sellest visioonist me ei kavatse ka loobuda," selgitas Vasakpartei parlamendifraktsiooni liige Gregor Gysi.
"Minu jaoks on selge, et mul pole Venemaa valitsuse vastu mingit poolehoidu ja tuleb muidugi kritiseerida, kuidas Venemaa valitsus opositsiooniga ringi käib või Krimmi annekteerib, aga küsimus on selles, mis oleksid alternatiivid diplomaatiale ja läbirääkimistele," rääkis Vasakpartei esimees Janine Wissler.
"Me oleme seisukohal, et meil on vaja pingelõdvestuspoliitikat, mis toetab relvastuse vähendamist, sest kõigile on selge, et mingit relvakonflikti Venemaaga ei tohi tulla. Me peame panustama rahumeelsele Euroopale," lisas ta.
Kas välispoliitiliste sõnumite pärast või muudel põhjustel jäi Vasakpartei toetus valijate hulgas siiski väga väikeseks ja valitsuse moodustamisel nad kaasa rääkida ei saa. Küll aga säilitasid nad oma esindatuse Saksa parlamendis.
Ees on pikad koalitsioonikõnelused
Berliinis viibiv ERR-i ajakirjanik Epp Ehand rääkis "Välisilmale", et praegu on koalitsiooni moodustajate osas veel kõik võimalused lahti. Ka Armin Laschet püüab koalitsiooni moodustamise nimel edasi võidelda, ütles Ehand.
Samas märkis ajakirjanik, et Saksamaal räägitakse, et kui Laschet ei suuda valitsust moodustada ja seda teevad sotsiaaldemokraadid, siis tähendab see Lascheti poliitilise karjääri lõppu.
Ehand tõdes, et maailmavaatelist kattuvust vaadates võib öelda, et liberaalidele sobiks valitsuse moodustamine pigem CDU-ga, rohelistele samas SPD-ga.
Ehandi sõnul on ees ootamas pikad koalitsioonikõnelused. "Ühelt poolt sellepärast, et on raske kokkuleppida, teisalt on teada sakslaste põhjalikkus," sõnas ta.
Toimetaja: Merili Nael