Soomlaste elektriarved hakkasid suurenema juba enne tänavust suurt hinnahüpet. Elektrimüüjad tõstsid ülekandetasusid, öeldes, et varustuskindluse suurendamiseks on vaja elektrikaablid maa alla viia. 90 protsendil soomlastest on sõlmitud fikseeritud hinnaga elektrileping, mida börsihinna kõikumine ei mõjuta, aga ülekandetasude tõusu vastu ei aita ka see, kui elektrit kokku hoida ja jätta näiteks elektrikerisega sauna minemata. Kõrgeid ülekandetasusid arutas isegi Soome parlament, ning mõjuvõimas tarbijakaitseamet algatas uurimise, ega elektrifirmad äkki liiga ahneks pole läinud.

Üks hinnatõusu põhjus elektribörsil on fossiilkütuste märgatav kallinemine. Soomes ega ka teistes Põhjamaades elektri tootmiseks fossiilkütust peaaegu ei kasutata. Näiteks Rootsis toodetakse fossiilkütustest vaid kaks protsenti elektrist. Põhjamaad on aga ülekandekaablite kaudu seotud Euroopa ühtse elektrituruga, ning Soomes ja Rootsis kurdetakse, et Kesk-Euroopas ja Baltimaades fossiilkütustest toodetav kallis elekter mõjutab ka nende tarbijat.

Viimase aja suur hinnatõus on ka keskkonnateadlikud soomlased pannud mõtlema selle peale, et ehk siiski ei tasuks aatomienergiast loobuda enne kui midagi muud pole asemele leitud. Praegu tuleb 34 protsenti Soome elektrist - aatomijaamadest.

Soome naabermaa Rootsi on teinud põhimõttelise otsuse tuumaenergiast loobuda ja aastaks 2040 peaks kogu elekter olema taastuvenergia. Esialgu tuleb kolmandik Rootsi elektrist siiski aatomijaamadest. Rootsis tegutseb kuus tuumareaktorit ja neist viis on Vattenfalli omad. Kaks tuumajaama on Vatenfall juba sulgenud ja enam suuri investeeringuid tuumaenergiasse ei tee - juba mitu aastat on 70 protsenti arendusinvesteeringutest läinud tuuleenergiasse. Eelmine külm talv pani siiski Rootsiski tuumaenergia eeliste peale mõtlema, sest põhjas toodetud tuule- ja vee-energiat ei jõudnud külmaga piisavalt tõhusalt Lõuna-Rootsi. Nii tuli osta Saksamaalt ja Poolast kallimat kivisöeenergiat.

Fossiilkütusega elamute kütmine tekitab veel rohkem õhusaastet kui elektritootmine, ja saastetasud mõjutavad ka kaugkütte hinda. Näiteks Helsingis tõusevad selle aasta lõpuks kaugkütte hinnad 30 protsenti. Ka siin oleks mõnede asjatundjate hinnangul lahendus aatomienergia. Väikesi tuumareaktoreid arendatakse mitmel pool maailmas, ka näiteks Soomes Lapeenrantas. Helsingi energiaettevõtte Helen ei välista, et juba kümne aasta pärast on mitte ainult Helsingil, vaid ka teistel suurematel linnadel oma väike tuumareaktor. Heleni tegevjuht Juha-Pekka Weckström ütles Soome ringhäälingule Yle, et selleks ajaks võiks kümme protsenti Helsingi elektri- ja soojusenergiast tulla aatomijaamast.

Aatomienergia jäi kevadel Euroopa Liidu roheinvesteeringute nimekirjast välja, kuigi asjatundjate sõnul ei tekita tuumaenergia tootmine süsinikdioksiidi ja 50 protsenti Euroopa Liidu puhtamast elektrist tuleb just aatomielektrijaamadest.

Varem on Euroopa Liit olnud seisukohal, et kliimaeesmärke ilma tuumaenergiata saavutada ei õnnestu. Suurtest liikmesriikidest on Saksamaa olnud siiani tugevalt tuumaenergia vastu ja ka mõned teised liikmesriigid on survet avaldanud, et tuumaenergiat ei kantaks kliimaneutraalse energia nimekirja. Õhusaastet küll ei teki, aga tekivad ohtlikud radioaktiivsed jäätmed.

Vaidlused Euroopa Liidus jätkuvad ja soomlased loodavad, et otsus tuleb veel enne aasta lõppu. Praegu kõige populaarsem erakond Kokoomus leiab, et Soome valitsus peaks jõulisemalt tuumaenergia eest seisma, sest tuumaenergia võiks olla Soome tööstuse jaoks üks väheseid konkurentsieeliseid. Ka Soome energiafirmad ootavad selget otsust tuumenergia tuleviku kohta. Sellest sõltub, kas Fortumi Loviisa aatomijaam, mis annab kümme protsenti Soome elektrist, tuleb 2030. aastaks sulgeda, või teha umbes miljardi euro suurune investeering ja pikendada Loviisa jaama kasutamist aastani 2050. Fennovoima plaanib päris uue aatomijaama ehitamist ja on juba teinud suuri investeeringuid. Nii et Soome on arvestanud tulevikus üsna palju aatomienergiaga.