Saksamaal on koalitsioonikõnelused peetud, koalitsioonileping allkirjastatud ja uus kantsler valitud. Mida on oodata Olaf Scholzi valitsuskabinetilt järgmise nelja aasta jooksul, kes on uue kabineti ministrid ja kuidas näitab end euroliidu majanduslikult tähtsaim riik ümberkäimises eelseisvate väljakutsetega koroonas, riigivõlgades ja rohepöördes?

Kohe töörežiimile

Saksamaa uue valitsuskoalitsiooni lepingu avalik allkirjastamine möödus kiiresti ja kohe pärast seda esinesid Saksamaa Liitvabariigi kantsleriks valitud sotsiaaldemokraat Olaf Scholz ja temaga koalitsiooni astunud parteide juhid vaid lühikese sõnavõtuga.

Jäi mulje, justkui oleks uus valitsus juba enne kabineti kinnitamist Bundestagis läinud üle töörežiimile, jättes koalitsioonikõnelustel seotud diskussioonid ja uute ministrite ametisse nimetamisega kaasnenud melu selja taha.

Juba tund hiljem esitasid tulevase valitsuse juhtfiguurid Olaf Scholz kantsleri rollis, roheliste juht Robert Habeck kui ka majandus- ja kliimaminister ja liberaalse FDP esimees Christian Lindner rahandusministrina pressile oma visiooni järgmisest neljast aastast Saksamaa valitsuse eesotsas.

Siinjuures tulid kõne alla kõik tähtsamad tulevased teemad, alustades koroonast, minnes üle eelarvedistsipliinile ja investeeringutele kliimapoliitikas ja lõpetades Venemaa- ja Hiina-suhetega.

On alust arvata, et uuele valitsusele ei jää traditsioonilisest sajast kriitikavabast päevast seekord suurt midagi järele. Olgugi, et ees on jõuluaeg, püsib koroona päevakorral ega lase Olaf Scholzi valitsusel hinge tõmmata, nõudes aina uusi otsuseid seoses vaktsineerimise ja piirangutega.

Paljudes Saksa linnades pidid jõululaadad juba möödunud nädalal vorstid ja hõõgveini kokku pakkima, samuti kehtestas veel Angela Merkeli juhitud nõukogu ühes liidumaade juhtidega uued piirangud vaktsineerimata isikutele.

Seda kõike peab nüüd kohe hakkama haldama uus kantsler Scholz, kes juba teisipäevasel pressikonverentsil kaitses tehtud otsuseid, millest võib järeldada, et piirangute leevendamist uuelt valitsusjuhilt esialgu oodata ei ole.¹

Sama kehtib ka Scholzi ametisse määratud tervishoiuministri Karl Lauterbachi kohta, kes paistis kogu pandeemia vältel silma eelkõige ettevaatliku ja piiranguid soosiva poliitikuna. Kuigi peaaegu 70 protsenti Saksamaa elanikkonnast on nüüdseks vaktsiinikuuri läbinud, ei piisa sellest immuniseerimise tagamiseks, eriti kui ligi viiendik kogu elanikkonnast ei taha süsti teha.²

Siinkohal paneb uus valitsus eeldatavalt ka edaspidi rõhku piirangute ja trahvidega seotud taktikale, sest palju on ka juttu olnud sundvaktsineerimise kehtestamisest, mida pooldab ka kantsler Scholz ühes oma koalitsioonipartneritega.³

Eeskujuks võib saada naaberriik Austria, kus tuleva aasta veebruarist on plaanis vaktsineerimise eeskirja eiramise eest kehtestada maksimaalselt 3600 euro suurune trahv.⁴ Selle kohta on muuhulgas kriitikat avaldanud sotsioloogid, öeldes, et säärane taktika ainult õhutab vaktsiiniskeptikute eiravat meeleolu.

Üleminek roheenergiale

Juba eelmisel aastal tõusis Saksamaa avaliku sektori võlg 14 protsenti ehk ligi 275 miljardit eurot, mis on Saksamaa aastase riigivõla ajaloos rekordiline tõus. Siinkohal on märkimisväärne, et eelmise valitsuse rahandusministrist on nüüdseks saanud kantsler, mis loomulikult põhjustas diskussiooni uue valitsuse eelarvepoliitika ümber.

Eelkõige tekitas koalitsioonikõneluste ajal suurt poleemikat tulevane rahandusminister, kelleks sai teatavasti vabade demokraatide juht Christian Lindner. Olgugi et Lindner on juba eelnevalt võtnud riigivõla reeglite suhtes range hoiaku ja kaitsnud nn võlapidurit ning rahandusministrina võib temalt oodata pigem konservatiivset rahanduspoliitikat, on temagi jäänud võlgu vastuse, mis saab koalitsioonileppes kajastatud suurejoonelistest investeeringutest kliimamajandusse.

Eriti huvitav on see küsimus selles kontekstis, et uus majandus- ja kliimaminister Robert Habeck tahab oma partei rohelisi loosungeid uues rollis kindlasti võimalikult laialdaselt rakendada.

Üleminek roheenergiale ei saa Saksamaa majandusele kindlasti kerge ega odav olema, seda tõdeb ka Habeck ise, väites siiski, et rohepööre on võimalik ka kaotamata töökohti, alandamata elatustaset ja vähendamata Saksamaa majanduse osakaalu maailmaturul.

Habeckil on selja taga liidumaa Schleswig-Holsteini energiaministriks olemise kogemus, mil ta näitas end pragmaatilise ja paindliku poliitikuna. Juba on roheliste jõudude poliitilisele silmapiirile kerkinud riiklik investeeringute arengupank KfW, mille abil saaks uus valitsus mööduda võlapiirangust.⁵

Mida arvab sellest plaanist uus rahandusminister, näitab tulevik. Koalitsioonileppes kirjas olev "ideaalis" 2030. aastaks üleminek kivisöelt täielikule roheenergiale, samal ajal lõpetades tuumaenergia tootmine, saab kindlasti suureks proovikiviks uuele kantslerile ja tema kabinetile, sest rahandus- ja majandusministri vastandlike positsioonide kõrval hakkavad rolli mängima ka liidumaade, tööstuse, halduse ja lõpuks looduskaitsjate seisukohad.

Miinimumpalk

Mida on aga oodata Olaf Scholzi valitsuselt muudes sfäärides? Klassikalised sotsiaaldemokraatide ministeeriumid nagu töö- ja sotsiaalministeerium, siseministeerium ning uus ehitusministeerium jäävad Scholzi partei kanda. Juba eelnevalt kokku lepitud miinimumpalga tõstmine 12 eurole tunnis (siiani 9,60 eurot) võib saada üheks esimestest uue valitsuse tehtavatest otsustest.

Roheliste kätte jäi ootuste kohaselt keskkonna,- põllumajanduse ja pereministeeriumi kõrval ka välisministeeriumi portfell, mida hakkab kandma endine roheliste kantslerikandidaat Annalena Baerbock. Erinevalt oma parteikolleegist Robert Habeckist ei ole tal ei ministeeriumi ega mõne muu asutuse juhtimise kogemust, samuti kritiseeritakse Baerbocki puhul puudulikku diplomaatilist töökogemust, mis võib osutuda eriti problemaatiliseks suhetes Venemaa ja Hiinaga.

Eelnevalt on just rohelised eesotsas värske välisministriga silma paistnud näiteks kriitilise hoiakuga Nord Stream 2 suhtes. Siiski jääb välispoliitika kujundamises eeldatavalt viimane sõna kantsler Scholzile, kes rõhutas teisipäevasel pressikonverentsil kavatsust oma eelkäija Angela Merkeli diplomaatilist suunda ka edaspidi järgida.

See puudutab nii suhteid Hiinaga, kus Saksamaal on majanduslikud huvid, kui ka Venemaaga, mille suhtes avaldasid nii Scholz ise kui ka tema asekantsler Robert Habeck küll kriitikat Ukrainas toimuva pärast, samas toonitades eskalatsiooni vältimise vajadust ja Nord Stream 2 potentsiaalset rolli selle saavutamisel. ⁶

Liberaalid, kes vaatlejate arvates tegid koalitsioonikõnelustel kõigist parema tulemuse, said enda hallata juba mainitud rahandusministeeriumi kõrval veel justiits- ja haridusministeeriumi ning autotootjate riigi Saksamaa jaoks eriliselt tähtsal kohal asetseva transpordiministeeriumi.

Juba koalitsioonilepingust selgus, et kardetud tempopiirangut saksa Autobahnil ei tule ning Müncheni, Stuttgardi ja Wolfsburgi autotehastes hingati kergendatult, sest FDP juhitud ministeeriumilt ülepeakaela üleminekut elektrimootorile ilmselt oodata ei ole. Ka kõne all olev uus digiministeerium jäi moodustamata ning valdkond paigutati hoopis transpordiministeeriumi alla, millest võib järeldada, et digiallkirja Eesti eeskujul Saksamaal järgmise nelja aasta jooksul eeldatavalt kasutusele ei tule.

Kokkuvõtvalt võib prognoosida, et Saksamaal on järgmise nelja aasta jooksul kindlasti oodata huvitavaid otsuseid nii majanduses kui ka välispoliitikas. Samal ajal on poliitiline kindlustunne sakslaste jaoks väga oluline ning selle näib Olaf Scholz tagavat, sest olgugi, et ta on uus kantsler, ei ole ta rahva jaoks poliitiliselt sugugi uus nägu.

Kolmapäevast naudivad sakslased advendiaega teadmisega, et riigis on ikka kõik korras ja püsib ordnung, sest valitsus on paigas. Harjuma peab ainult asjaoluga, et esimest korda pärast 16 aastat peab 31. detsembril uusaastakõne Angela Merkeli asemel Olaf Scholz.