Bundastagi valimistest väljus võitjana Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), kes edestas napilt oma vana rivaali Kristlikke Demokraate (CDU). Siiski ei ole veel selge, kes astub Angela Merkeli suurtesse kingadesse. Kaalukeeleks on nüüd rohelised ja Vabad Demokraadid (FDP), kelleta uut koakoalitsiooni kokku panna on vägagi raske.

Nii nagu arvamusküsitlused juba mitu nädalat ennustasid, võitsid Saksamaa valimised pärast 19-aastast pausi taas sotsiaaldemokraadid. Vahepeal lausa viiele protsendipunktile kärisenud vahe Kristlike Demokraatidega vähenes lõpuks küll 1,6 protsendi peale, kuid võit on võit. Eriti arvestades ootusi, millega sotsiaaldemokraadid veel kevadel valimistele peale tulid.

SPD edu pant oli kindlasti kantslerikandidaat Olaf Scholz.

"Meie jaoks on selge, et saime mandaadi uue valitsuse moodustamiseks, mis koosneb valimised võitnud erakondadest. Nimeliselt SPD, mis sai palju hääli juurde, rohelised ja FDP. Me kavatseme selle nimel vaeva näha," ütles Scholz pärast valimistulemuste selgumist.

Saksa ajalehtede arvamused valimistulemusest läksid veidi lahku. Berliner Zeitung avaldas esiküljel - Merkel läheb, SPD tuleb. Samas näiteks Neue Presser raamistas tulemust tasakaalukamalt - mõlemad soovivad kantsleriks saada. Vähemasti pühapäeva õhtul oli seda meelt ka 24,1 protsenti häältest saanud Kristlike Demokraatide ning Kristlik-Sotsiaalse Liidu ühenduse (CDU/CSU) juht Armin Laschet.

"Pole küsimustki: see tulemus ei rahulda CDU/CSU liitu. Suutsime SPD lõpuks kinni püüda ja muutsime võimatuks nende koalitsiooni roheliste ja vasakpoolsetega. Aga on siiski valusaid kaotuseid. Me ei saanud esimest kohta. Õnnitlen erakondi, kes hääli juurde said. Me oleme kindlad, et CDU/CSU juhitud valitsus on parim meie riigile. Ja me tunneme seda kohustust enda valijate ees. Seepärast otsustasimegi seda eile teha," kõneles Laschet.

Samas võib Laschetil probleeme tekkida juba enda erakonnas sees, sest CSU ehk Baieri Kristlike Demokraatide juht Markus Söder pole koalitsiooni moodustamises nii kindel. Selline seisukoht oli ka oodatav, sest veel kevadel soovis Söder ise olla liidu kantslerikandidaat ning haistis nüüd oma võimalust.

Kuid valimiste ühtedeks võitjateks on kindlasti väiksemad parteid, kelleta valitsuse moodustamine on muutumas aina keerukamaks. Roheliste tulemus oli küll kevadega võrreldes pettumus, ent nelja aastaga kasvatati toetust pea kuue protsendipunkti võrra 14,8 protsendini.

"Robert Habeck ja mina erakonna juhtidena peame läbirääkimisi teiste erakondadega. Ütlesime selle juba eile välja, et kavatseme pidada läbirääkimisi väiksemate erakondadega turvalises keskkonnas. Sel viisil saame täita oma valijate mandaadi kindlustamaks Saksamaa tõelise uuenemise," rääkis roheliste kantslerikandidaat Annalena Baerbock.

Uuest olukorrast võitjad on ka Vabad Demokraadid ehk FDP, kes võitis 11,5 protsendi valijate südamed. Ilma nendeta pole võimalik moodustada enam ühtegi muud loogilist valitsust peale n-ö suure koalitsiooni, mis seni välistatud on. Samas on nad seetõttu rohelistega sisuliselt kokku õmmeldud.

"FDP ja roheliste vaadetes on suured sisulised erinevused nagu ikka esinevad demokraatliku tsentri erakondade vahel, mis saavad nüüd läbirääkida valitsuse moodustamisel. Seepärast on nende erinevuste valguses loogiline otsida ühist nägemust," ütles FDP esinumber Christian Lindner.

Parlamenti pääsesid ka Tüüringi ja Saksimaa liidumaal hea tulemuse teinud Alternatiiv Saksamaale ehk AfD 10,3 protsendiga ja 4,9 protsenti häältest saanud vasakpoolne Vasakpartei (Die Linke). Nemad pääsesid Bundestagi üle noatera, jäädes küll alla valimiskünnise, kuid võites kokku kolm otsemandaati Berliinis ja Leipzigis.