Omavalitsustel on vaktsineerimise hoogustamiseks raha rohkem kui ideid
Ehkki riik kompenseerib omavalitsustele vaktsineerimisega seotud kulud, tõdevad valdade-linnade juhid, et neil pole häid mõtteid, mida selle rahaga peale hakata.
Omavalitsustele hüvitatakse septembri algusest kuni novembri lõpuni kantud vaktsineerimiskulud. Rahandusministeeriumis kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonda vedav Sulev Liivik ütles, et riik maksab muu seas kinni ka transpordi, ruumide sisustamise ja kampaaniad.
Päris lõputu valitsuse reservfond siiski pole. Kui detsembriks koguneb ministeeriumisse arveid üle 300 000 euro, peab edasi vaatama.
"Eks siis tuleb uuesti valitsuses arutada, kui see summa on suurem. Või siis natukene proportsionaalselt vähendatakse [toetust]. Aga seda ei ole hetkel näha, et sellist olukorda tekiks," sõnas Liivik.
Omavalitsustega suheldes saab selgeks, et tõenäoliselt ministeerium ei eksi. Kui küsida, mida valitsuse lubatud rahaga teha plaanitakse, ütles Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg, et vaktsineerimine pole omavalitsuse põhifunktsioon. Sillamäel on vaktsineeritud 40 protsenti elanikest.
Võru vallas on süsti saanud 51 protsenti elanikest. Vallavanem Kalmar Puusepp ütles, et inimesi, kes vaktsineerida ei soovi, on üsna keeruline sundida. Ta lisas, et vaktsineerimist propageeritakse kõigis valla väljaannetes.
"Ei ole sellist head ideed, et mis nüüd see hea lahendus oleks," tõdes Puusepp. "Üks mõte muidugi oleks, et võib-olla palgata päris eraldi inimene, kes teeks turundustööd ja propageeriks seda", pakkus vallavanem ning märkis, et vahest oleks abi otsepostitusest. "Kuigi me oleme seda juba vallalehes teinud. Aga palju see nüüd neid vaktsineerituid juurde toob, ei tea."
Valga: inimesed teavad juba, et saab vaktsineerida
Lääne-Harju vallas, kus süsti on saanud 52 protsenti elanikest, toimub 5. oktoobril massvaktsineerimine. Vallavanem Jaanus Saati sõnul vaktsineeritakse neljas kohas, kusjuures jagamisele läheb ka defitsiitne Jansseni vaktsiin.
"Ning seda raha, mis riik meile eraldab, seda me kasutame tõenäoliselt desovahendite ja maskide ostmiseks," rääkis Saat. "Ja oleme ka planeerinud, et kui vaktsineerimine peaks meil mingil päeval toimuma nädalavahetusel, siis me hüvitame sellega vaktsineerima appi tulnud vallatöötajate töötasud."
Jaanus Saat ütles, et kui vaktsineerimispunkt juba püsti pannakse, siis tulevad ka inimesed kohale. Sama loodab näha Valga vallavanem Monika Rogenbaum, kelle sõnul pannakse riigi toel vaktsineerimistelk Mihklilaadale. Laadal esineb ka ansambel Parvepoisid.
Rogenbaum rääkis, et vald on seni enda peale võtnud kommunikatsioonitöö, nii et igal teadetetahvlil ja postkastis oleks vaktsineerimise kohta info olemas.
"Me ootame ka nagu, et meil tuleks mingisugune särav idee või kuidas me nagu paremini oskaksime või suudaksime," ütles Rogenbaum. "Mul on selline tunnetus, et täna ei ole enam küsimus selles, et inimesed ei tea, et saab vaktsineerida."
Narva: mõnedel üritustel küsitakse tõendit
Narva linnapea Ants Liimets ütles, et neil sõidab juba mõnda aega ringi vaktsineerimisbuss ning süsti saab ka kohalikus kultuurimajas.
"Kahtlemata nendega on seotud kulud ja neid kulusid me plaanime siis ka valitsuse käest saadud rahaga katta," sõnas Liimets.
Tänaseks on end süstida lubanud 42 protsenti Narva elanikest. Mida riigi raha toel nüüd senisest rohkem või paremini teha, ei oska Liimets pakkuda. Inimestega otse suhtlemise jätaks ta pigem perearstide ülesandeks.
"Nad tunnevad oma patsiente paremini," märkis Liimets. Kedagi ukselt uksele käima ta pigem ei palkaks. "Ega see vaktsineerimine ei ole nagu kirikuinimesed teevad, et tulge meie kogudusse, kuulake head sõna ja saage sellest osa. Vaktsineerimine on ikkagi isiklik tegevus."
Küll aga kiitis Liimets, et nii mõnelgi pool linnas järgitakse riiklikke korraldusi.
"Võin öelda, et mõned mittetulundusühingud on teinud selge seisukoha, et üritustele võetakse ainult vaktsineerituid või läbipõdenuid," sõnas linnapea.
Omavalitsusi võinuks varem kaasata
Aga milles siis asi, miks ei suuda inimestele kõige lähedasemad organisatsioonid uusi ideid välja pakkuda? Linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid märkis, et vaktsineerimiskava koostades pole riik omavalitsustega kuigi aktiivselt suhelnud. Iga omavalitsus ongi pidanud ise välja mõtlema, mida teha või kuidas aidata.
"Kui ei ole kaasatud, siis ei oska ka sinna väga midagi sekka öelda, et oma tarkusega teed," rääkis Luhalaid. "Kui see vaktsineerimisbuss tuleb, siis võib-olla, jah, tood inimesi kohale, aga rohkem võib-olla ei mõelda selle peale."
Ühtlasi tuleb omavalitsustel arvestada, et päris kõige jaoks, mis vaktsineerimisega seondub, riik ikkagi raha ei anna.
"Meil oli koos Valga haiglaga töös vaktsineerimispäev, kus oleks inimestele jagatud kinkekaarte," rääkis Monika Rogenbaum. "Siis tuli suunis, et see tegevus ei ole lubatud."
Sulev Liivik selgitas, et loosimiste ja kinkidega seotud arveid tõesti ministeerium ei kogu. "See ei ole vahetu kulu. See on ekstra boonuskulu," rääkis Liivik, ning lisas, et auhindade kulusid oleks liialt raske kontrolli all hoida.
"Ruumide puhul on teada, et nii mitu päeva, nii mitu tundi on seal vaktsineerimist korraldatud ja transpordikulude puhul on ka teada, kui palju inimesi on vaktsineerima toodud, aga auhindasid võid sa panna lõputult."
Lisaks ideedenappusele on omavalitsustel vaktsiinikuludega teinegi mure. Veikko Luhalaid rääkis, et mitu valda-linna tegid oma pingutused kevadel ja suvel, kuid neid kulusid valitsus ei hüvita.
Sulev Liivik märkis, et kevadise lisaeelarvega said omavalitsused 15 miljonit just koroonakriisiga seotud kulude katmiseks.
"Ja tõenäoliselt valitsus eeldas, et sellest rahast oli ka võimalik vaktsineerimise kulusid katta," ütles Liivik.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi