ERR Washingtonis: USA-s kardetakse al-Qaeda ja ISIS-e uut tõusu

Foto: SCANPIX/Zumapress/Rod Lamkey

USA vägede lahkumine ja inimeste evakueerimine Afganistanist oli logistiliselt edukas, aga strateegiliselt läbikukkumine. Nii ütles staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley kongressi kuulamisel. Tema hinnangul ei ole sõda Afganistanis läbi ja terrorismioht kuhugi kadunud.

Kongressi liikmed küsitlesid sõjaväejuhte kaks päeva, et välja selgitada Afganistanist lahkumise tagamaid. Milley rõhutas, et tema hinnangul oleks riiki pidanud jääma 2500 sõjaväelast ja ta mainis seda korduvalt ka presidendile.

"Evakuatsioon oli logistiliselt edukas, aga strateegiliselt läbikukkumine," ütles Milley.

Sõjaväejuhtide sõnul võis luureinfost eeldada, et Afganistani valitsus kukub, kuid mitte keegi osanud arvata, et see juhtub niivõrd kiiresti. Milley hinnangul oli valearvestuse põhjuseid mitu: näiteks ei olnud ameeriklastel selget ülevaadet Afganistani sõjaväelaste moraalist.

Nüüd aga muretsetakse, et al-Qaeda suudab Talibani valitsuse all uuesti võimu koguda ja olla aasta pärast oht USA-le.

"Võib tekkida hea pinnas al-Qaeda ja ISIS-e ülesehitamiseks," nentis Milley.

Sõjaväejuhid kinnitasid, et sõda Afganistani pinnal ei ole läbi ja riik on tõsises humanitaarkriisis. Peale konflikti mängib oma osa ka koroonaviirus ja põud. ÜRO andmetel võib paljudel afgaanidel peagi toit otsa lõppeda ja talve lähenedes muutub olukord tõenäoliselt veelgi halvemaks.

Septembri alguses pikendas ÜRO oma humanitaarmissiooni kuueks kuuks, kuid selge on see, et ÜRO tegevus on piiratud.

"Osa ÜRO tegevusi on olnud piiratud puhtalt sellepärast, et julgeolekukaalutlustel ei saa inimesi välja saata. Või siis on seatud piirangud ÜRO kohapealsetele partneritele, kohapealsetele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kellega ÜRO koostööd teeb, kes ei ole saanud oma inimesi välja saata või kelle tegevusi on takistatud. Piirangud on, ja kindlasti on seal praegu raskem, kui see oli aasta eest," rääkis ÜRO Eesti esinduse asejuht Andre Lipand.

ÜRO julgeolekunõukogus on Eesti olnud Afganistani teema üks juhte. Peamiselt on see tähendanud erinevate tegevuste koordineerimist  alates resolutsioonide koostamisest kuni erakorraliste kohtumiste kokkukutsumiseni. Lipandi sõnul on julgeolekunõukogul küll keeruline midagi põhjapanevat ära teha, kuid rahvusvahelise kogukonna ühtne sõnum on endiselt oluline.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: