Kuusik-Rajasaare sõnul ootavad Mondo andmetel Afganistanist välja saamist sajad tuhanded inimesed. Suurem mure on aga nendega, kes on riigis sees kodudest põgenenud.

"Veel olulisem nendest, kes ootavad lahkumist, on tegelikult terve Afganistani ulatuses inimesed, kes on oma kodudest lahkunud nii või teisiti. Juba suve alguses oli kolm ja pool miljonit inimest, kes olid siseriiklikud põgenikud. MTÜ Mondo tegi ka tööd seal tüdrukutekooli juures, mida oleme aastaid toetanud, ning seal oli ka sisepõgenike laager, kus saime anda terviseteenuseid eelkõige naistele. Seal on nüüd siseriiklike põgenike laager mitmekordistunud. Sisuliselt on üle 650 000 inimese veel viimase kahe kuu jooksul kodudest lahkunud. Nii et peamine suur seltskond, kellel pole tööd, kellel pole juurdepääsu haridusele, tervishoiusüsteemile, on tegelikult Afganistanis sees lõksus," selgitas Kuusik-Rajasaar muret inimestega, kellel pole võimalust naaberriikidesse põgeneda.

"Kõige akuutsem humanitaarkriis /.../ ja täielik tervishoiukollaps on toimumas praegu Afganistani sees," sõnas ta.

Kuusik-Rajasaare sõnul on praegu väga keeruline suunata humanitaarabi Afganistani ning tagada selle jõudmine abivajajateni. "Kuidas liigutada raha, kui pangasüsteem ei tööta?" küsis ta.

Ta märkis, et humanitaarabiorganisatsioonide hinnangul tuleks Afganistani rekonstruktsiooni fondis olevad miljardid, mida Taliban Dohas ka ameeriklastelt küsis, lahti lasta.

"Suured abiorganisatsioonid, sealhulgas Euroopa organisatsioonid, kelle võrgustikus ka meie töötame, rõhutasid Euroopa Liidu arenguministritele, kes pidid täna kohtuma, et kindlasti on tarvilik humanitaarabi tarbeks need rahad lahti lasta ja teha kõik selleks, et ka pangasüsteem ühel või teisel moel toimima saaks," rääkis ta.

"Mitte et humanitaarabiorganisatsioonid kuidagigi toetaksid Talibani tunnustamist, kindlasti mitte, küll aga ei saa jääda poliitiliste otsuste järele ootama, samal ajal kui pool elanikkonda reaalselt surebki ära sellepärast, et pole süüa. Ja varsti ei ole enam imelik tuua paralleele Afganistani nälja ja kriisiolukorraga ja Iiri 19. sajandi keskaigas olnud suure näljahädaga, kus tohutult palju inimesi lahkus, meeletult palju suri," ütles Kuusik-Rajasaare.

"Ja rõhutaks seda, et ükski näljahäda ei ole ainult toidu puudumine, seal on alati juures teatud poliitilised protsessid, teatud jõud, kes otsustavad ka rahaliselt seda protsessi suunata. Nii et praegu teravik ei ole suunatud niivõrd selle peale, kui palju inimesi saaks välja evakueeritud, kui selle peale, et riik on lihtsalt täielikus kollapsis," lisas ta.

Pildid Afganistanist pole julgustavad

Nädalavahetusel toimusid Dohas esimesed USA ja Talibani otsekõnelused pärast Ühendriikide lahkumist Afganistanist. Talibani teatel lubas Valge Maja Kabulile humanitaarabi. Vähemalt retoorikas üritatakse sellega survestada Talibani ka inimõigustest kinni pidama. Pildid, mis Afganistanist tulevad, aga julgustavad ei ole, vahendas "Välisilm".

15-aastane Arezo Jan Kabuli tänaval sümboliseerib Talibani haridus- ja majanduspoliitikat. Tüdruk üritab müüa perele kuuluvaid asju.

"Peaksin õppima koolis seitsmendas klassis, kuid Taliban ei luba käia tüdrukutel koolis rohkem kui kuus klassi. Seega töötan ma nüüd tänaval ja teenin päevas umbes 60-70 afgaanit (0,66-0,77 dollarit) ja ma ostan selle eest koju toitu, sest mu isa on töötu," rääkis ta.

Töötu õppejõud on tulnud tänavale protestima koos oma naise ja lastega. Nad on riietatud valgesse, mis on matusevärv. Plakatid laste käes ütlevad: "Ma olen näljas, sest isa on töötu". "Vaikimine tuleb murda," nõuavad plakatid vanemate käes.

Maailmapanga andmetel on Talibani võimule tulekuga seoses jäänud Afganistan ilma 75 protsendist avalikele kulutustele läinud rahast.

"Pole tööd, pole palka. Olen politseinik ja kolm kuud pole ma palka saanud. Kuidas ma peaksin oma lapsi toitma?" rääkis Abdul Rahman.

"Me oleme vaesuses. Eelmise valitsuse ajal oli mul töö. Ma töötasin tehases, kus toodeti puhast vett ja mul olid hea elujärg. Nüüd pean maksma üüri, kuid mul ei ole raha ja mul ei ole kodus midagi. Ostsin käru ja töötan hetkel tänaval. Minu lapsed müüvad õhupalle ja pähkleid," rääkis Akbar Noori.

Paljud, kes tahaks riigist lahkuda, ei saa seda teha, sest neil pole passi. Nad on seni elanud kohaliku isikut tõendava dokumendiga. Passe väljastatakse kaootiliselt ja piiratult.

"Inimesed on tulnud siia passe hankima, sest anti teada, et välja jagatakse 25 000 passi. Niisiis, tulime siia varahommikul kell neli ja seisime järjekorras. On palju tunglemist ja ei mingit korda," ütles Haji Merajuddin.

Lisaks majanduslikule kriisile otsib ISIS tähelepanu ja jälle voolab veri. Enam kui 60 inimest hukkus reedel Afganistani põhjaosas Kunduzi linnas šiiitide mošees toimunud plahvatuses. See oli juba kolmas sarnane rünnak riigis viimase nädala jooksul.

"Ja ma pean ütlema, et ma olen üsna mures selle väga suure riski pärast, et al-Qaeda võib end Afganistanis taastada," sõnas Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson.

Nädalavahetusel Dohas toimunud kohtumisel nõudis Taliban, et Ühendriigid laseks vabaks seitse miljardit dollarit Afganistani välisreserve, mille nad pärast Talibani võimuhaaramist külmutasid, ja et USA tunnustaks Talibani. USA ei teinud ühte ega teist, kuid lubas kaaluda humanitaarabi võimalust. Taliban oli pettunud, kuid nõus Washingtoniga edasi suhtlema.

Ees ootab talv, Kesk-Aasiale, kust tuleb suurem osa Afganistani elektrist, ollakse võlgu ja pole võimatu, et see lülitatakse välja. Suvi oli põuane.

Kõnelusi Afganistani tuleviku üle kavandab ka Venemaa. 20. oktoobriks oodatakse Moskvasse lisaks Talibanile Hiina, Iraani, Pakistani ja India esindajaid.