"Insight": uue muuli ehitamine Narva-Jõesuusse võib valgust heita peretragöödiale

Foto: ERR

Narva-Jõesuu rand on imeline 7,5-kilomeetrine männimetsaga ääristatud valge liivariba. Pikkade aastate jooksul on selle maalilise paiga ümber tekkinud mitmeid saladusi ja legende, millest üks võib peagi tänu uue muuli ehitusele lahenduse leida, edastab ETV+ uuriv saade "Insight".

22. detsembril 1971. aastal uppus Narva-Jõesuu rannavetes väike traalpaat Э-7200, mille pardal oli viis meest: kapten Aleksandr Štšerbak, vanemmehaanik Vassili Kuligin, mehaanik Juri Ivanov, traalmeister Pjotr Šmeljov ja kapteni abi Vassili Morozov.

Morozov oli kõigest 38-aastane. Tema poeg kuulis juhtunud tragöödiast koolis vahetunni ajal - koolis räägiti, et kalda lähedal oli kalalaev ümber läinud. Kodus sai poiss teada, et laeval oli olnud ka tema isa.

Esimesel päeval pärast laevahukku raskendasid päästetöid ilmastikuolud: merel möllas kümnepalline torm, oli tugev lumesadu. Päev hiljem said päästjad hakata laeva läbi koputama ja leidsid kaks mehaanikut, kel oli õnnestunud pääseda.

"Nad lõigati välja ja tõsteti üles. Kapten leiti mõne aja pärast jää seest, ta oli tundmatuseni moondunud. Kaks meest jäidki kadunuks. Leidmata jäid traalmeister ja minu isa - kapteni abi," meenutab Sergei Morozov.

Laevahukk kirjutati loodusstiihia arvele. Tragöödiapaika jäänud laevakere kattus aegamööda liivaga ja mattus lõpuks täielikult lahe põhja. Mälestus laevahuku kohast ja isa noorepõlvefoto on kõik, mis Sergei Morozovile pärast isa surma alles jäid. Laev puhkab roostetanud ja poollagunenud muuli tipust 50 meetri kaugusel.

Just seal käib Morozov igal aastal oma isa mälestamas. "Hauda kui niisugust mul ei ole. Võtsin merest liiva ja matsin selle ema haua kõrvale," räägib Sergei Morozov.

Mõistatuse lahendus on lähedal

Aja jooksul vajus juhtunu unustuse hõlma. Praegu meenutab tragöödiat üksnes kalurikolhoosis Oktoober püstitatud mälestusmärk hukkunud kaluritele. Kuid nüüd, pool sajandit hiljem, otsustasid linnavõimud ehitada uue muuli. Sellega seoses hakati uuesti rääkima hukkunud traalmeistrist ja kapteni abist, kelle surnukehad jäid leidmata.

Nõukogude ajal ehitatud muul pidi kasvõi osaliselt vaigistama Narva-Jõesuus möllavaid torme. Esmalt taheti uus ehitis rajada graniidist - sõna otseses mõttes korjata Eesti põldudelt kive ja ehitada neist muul. Selle plaani autor oli noor insener Aavo Raig. Kuid tema ideed jäid ellu viimata. Muuli tuli ehitama Leningradi ehitusfirma.

Raig meenutab, et juttude järgi olevat Leningradi ettevõttel olnud mingid probleemid, seepärast olevat nad lisatöö võimalusest rõõmuga kinni haaranud.

"Nemad ju ei lähe Eesti põldudele kive korjama! Nii nad valisidki projekti, mis võimaldas töötada kaasa toodud raudkonstruktsioonidega," jutustas Raig.

Ehitus jäi lõpule viimata ja seda meenutavad tänaseni muuli ümbritsevad betoonplaadid. Need plaadid olid mõeldud muuli katmiseks ehituse lõppjärgus, et muuta rajatis tugevamaks ja vastupidavamaks.

Äraneetud koht

Lõpuni ehitamata muul põhjustab siiani palju peavalu. Muuliga piirnevat territooriumi ei loeta ametlikult supelrannaks, kuid kohalikud käivad siin nautimas päikest ja jõevett, mis on tavaliselt mereveest soojem.

"On juhtunud, et tuul muudab suunda ajal, mil inimesed on vees. Selle tagajärjel tekivad veekeerised ja inimesed upuvad. Mõne aasta eest sattus siin hätta kaks tüdrukut. Kaks neile appi tõtanud meest uppus samuti. Kokku sai surma neli inimest," meenutab Narva kordoni ülem Raivo Metsma.

Jutt on 2015. aasta suvel toimunud tragöödiast. Siis uppus siin kaks kümneaastast tüdrukut ja kaks meest, kellest üks oli 31-, teine 49-aastane.
Kuid kohalik stiihia ei piirdu inimohvritega. Ilmastikuolude, pidevate tormide ja lõhutud muuli tõttu kaotame igal aastal osakese Eesti maast ja kaunist rannast.

"Liiv liigub Venemaa kaldale. Kui see on piiri ületanud ja teisele kaldale jõudnud, ei ole see enam meie liiv. Tagasi me seda enam ei saa," rääkis insener Aavo Raig.

Lihtsustatult on lood järgmised: merelt tulevad tuuled ja tormid haaravad liiva kaasa ja kannavad selle jõesuudme suunas. Kui muul oli veel terve, peatas see liiva liikumise, kuid katkine ehitis laseb selle läbi.

Osa liivast settib jõesuudmesse, muutes selle madalamaks. Osa liiva jõuab Venemaa kaldale. Et probleemi tõsiduses veenduda, läks "Insighti" võttegrupp piirivalvekaatri pardale.

Mõne minutiga toimetati võttegrupp uskumatusse kohta: kaardi järgi pidi nende all olema vähemalt kolm meetrit vett ja alles seejärel liiv, monitor aga näitas, et merepõhjast eraldab huvilisi kõigest üks meeter ja 70 sentimeetrit. "Kui siseneks suur jaht, jääks see siia kinni," nentis Metsma.

Probleem jõesuudme pideva madalamaks jäämisega on nii tõsine, et on kohalikele maksma läinud ühe väga ambitsioonika projekti – mahajäetud "traallaevastiku hoone" ümberkujundamise moodsaks jahikeskuseks.

Idee rajada kuurortlinna jahisadam tekkis juba 2002. aastal. Projekti pidi vedama tuntud ärimees Aare Kööp. Kuid pea 20 aastat hiljem seisab jõe ääres uue kauni keskuse asemel endiselt varemetes kalatehas.

"Olen mitu korda omanikuga vestelnud. Ka tema ütleb, et kuni muul pole taastatud ja jõesuue süvendatud, pole sel projektil perspektiivi," kinnitas Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Uus muul

Narva jõe suudmesse uue muuli ehitamise tähtsust on raske üle hinnata. Jutt pole lihtsalt kaunist ehitisest, mis linnaelanike silmale rõõmu teeks. Kohalikud võimud plaanivad juba ammu uue kaasaegse muuli rajamist, algatust toetab ka keskkonnaministeerium.

Uue muuli projektis on ära märgitud isegi koht, kus lebab uppunud traalpaat, ja muul on projekteeritud nii, et laeva mitte igaveseks sisse müürida. Saatuse irooniana koostas muuli projekti pärast 30 aastat jälle Aavi Raig - sama insener, kes kunagi projekteeris graniitmuuli.

Raske on ennustada, kas projekti õnnestub ellu viia ja kas Morozovite pere saab vastuse neid pool sajandit vaevanud küsimusele, mis juhtus nende isa ja vanaisaga. Uue muuli ehitus läheks linnale maksma ligi kaheksa miljonit eurot ning on selge, et ilma kõrvalise abita sellega hakkama ei saada. Ent kui projekt ellu viiakse, laheneb loodetavasti üks põhjaranniku süngemaid mõistatusi.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: