"Katuserahadest mul ei olnud aimugi. See tuli nii nagu välk selgest taevast. /.../ Tavaliselt mulle siis helistati. Pärast kolmandat lugemist riigikogust, aga päris kindel ei saa olla, kes seal taga on, mis erakond või kes on. Kõik jäävad nii tagasihoidlikuks," rääkis Murtud Rukkilille ühingu esimees Enn Uibo uudistesaatele "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Meie ei ole ise teinud ettepanekuid ega otsinud võimalusi katuserahadest endale nii-öelda rahastust saada. Viimane kord saime uudiste kaudu teada, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on meile 10 000 eurot andnud," selgitas Eesti LGBT ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre.

"Meiega võttis ühendust EKRE üks parlamendisaadik Tartust ja küsis, et kas on abi vaja, toetust pühapaikade uurimiseks ja tutvustamiseks. Ja loomulikult see pakkumine meid väga rõõmustas," sõnas Hiite Maja SA juhatuse liige Ahto Kaasik.

Need on vaid mõned näited, kuidas mittetulundusühingud on saanud riigikogu liikmete kinnitatud ja ministeeriumite jagatud katuseraha osaliseks. Kuigi paljude jaoks on see suur kingitus, leidub ka neid, keda saadud raha eriti ei rõõmusta

"Raha on pakutud kaks korda ja me oleme mõlemal korral loobunud sellest rahast. Seda ühest küljest selletõttu, et süsteem ei ole läbipaistev. Teisest küljest ka see, et sellele puudub järelkontroll, et tegelikult me ei tea, mis mehhanismidega kontrollitakse seda. Lisaks sellele ka võimalus jääda nii-öelda poliitikast erapoolikuks. See on ka kindlasti hästi oluline, et me ei ole seotud ühegi erakonna või poliitilise suunaga," rääkis Rannaääre.

Kellele raha regionaalseteks investeeringuteks jagada, otsustavad riigikogu liikmed. Nii jääb ministeeriumite ülesandeks oma valdkonna raha välja maksta ja teostada ka järelevalvet.

"Eks iga ministeerium on tegelikult hädas nende katuserahadega ja ei taha neid endale. Kui vaadata viimaseid faile, kuidas eelarvet tehakse, siis on sellised hästi triibulised exceli-tabelid, kus üks ministeerium kirjutab, et "ei, see ei ole meie raha" ja viskab selle üle aia nagu surnud koera teisele ministeeriumile, "tegelege teie selle jamaga". Siis loobitakse seda tagasi, sest enamik katuserahast ei lähe kuidagi kokku ministeeriumi enda eesmärkide, tööplaanide, nende kordadega, mis neil on rahastuseks. Ja siis nad üritavad seda kõike ära mahutada pärisellu, mis on neile kohustuseks pandud, et te peate selle raha välja andma, see on riigieelarves kirjas," kommenteeris Vabaühenduste liidu huvikaitsejuht Alari Rammo.

"Keegi peab olema see vahendaja ja täitva aparaadi juures need on ministeeriumid. Kuidas nüüd keegi on otsustanud selle mehhanismi, kuidas ta jagab, on ka iga ministeeriumi enda otsustada," selgitas riigihalduse minister Jaak Aab.

Nii ongi iga ministeeriumi praktika oma valdkonna katuseraha väljamaksmisel erinev. Näiteks tegi kaitseministeerium 2020. aastal dokumentaalfilmi tootmiseks MTÜ-le Civitas ülekande kümne päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Saadud 15 000 eurost on ministeeriumile esitatud aruande kohaselt siiani kasutamata ligi pool, mis peaks aga leidma kasutust selle aasta lõpuks. Keskkonnaministeerium seevastu ei ole katuseraha maksnud välja enne, kui lepingus ettenähtud tööd on tehtud. Mõnele toetuse saajale tähendab see laenu võtmist.

"Toetust ju taotletakse selleks, et saada raha teatud tegevuste tegemiseks ja kui endal seda raha ei ole, siis meie puhul me pidime võtma laenu kõigepealt. Eelmisel aastal meil tekkis päris oht, et me ei saagi seda toetust taotleda ja vastu võtta ministeeriumi kaudu, kui me ei leia laenuandjat," rääkis Ahto Kaasik.

"Üldiselt vabaühenduste rahastamine, on nad siis tegevustoetused, projektitaotlused, toimivad alati ettemaksetega. On see katuseraha, hasartmängu raha, Euroopa Liidu raha. Mingites osades on alati ettemaks, et ei peaks justnimelt MTÜ laenu võtma või juhatuse liikmed seda käendama. Kui keegi maksab kogu summa tagantjärele, siis see on tegelikult bürokraatlik kiusamine, sellist asja ei tohiks olla," ütles Rammo.

Ühtegi kokkuvõtet kogu katuseraha kasutuse kohta riigis tehtud ei ole ja nii tuleb aru pärida igast ministeeriumist eraldi. Selgub, et osa katuseraha jääb kasutamata kas MTÜ tegevuse lõpetamise, oodatust väiksemate kulude või ka juriidiliste vastuolude tõttu. Sel aastal on siseministeerium toonud välja ka vastuolu riiklike strateegiliste eesmärkidega, mis puudutab näiteks abordivastast MTÜ-d Elu Marss. Juhatus teemat kaamera ees kommenteerida ei soovinud, kuid kirjalikus kommentaaris andsid mõista, et nende jaoks on vastuolu riiklike strateegiliste eesmärkidega üllatav.

"See, mis Elu Marssi puudutab, on iseenesest huvitav kaasus. Nii väga kui ma ka ei ole nõus isiklikult sellega, et niisugusele teemale antakse 170 000, siis see võib iseenesest sillutada teed sellisele halvale praktikale, et kui valitsus vahetub, saab mingisuguseid MTÜ-sid justkui kiusama hakata. Osad ka nendest iga-aastastest eraldistest on kindlasti kasulikud, olulistele organisatsioonidele tegevustoetused, kes seda mingil põhjusel ministeeriumist ei saa. Aga seda enam on see süsteem haige, et need oluliste organisatsioonide iga-aastased tegevustoetused ei tohiks sõltuda sellest, kes on parasjagu valitsuses, vaid sellest, mida on Eesti riigile vaja ja milliseid ülesandeid need täidavad, mitte sellest, millise poliitikuga ta parem sõber on," kommenteeris Rammo.

Tema sõnul oleks olukorrale parim lahendus katuseraha jagamise lõpetamine, kuid praegu tundub see pigem ebatõenäoline.

"Kui midagi muuta, siis see on riigikogu liikmete kätes. Ainus muutus, mida teha saab, on see pull ära lõpetada. /.../ Riigikogu liikmed, kui nad tahavad seda jätkata, nad võiks vähemalt korralikult teha. On ju arutatud ka aastate jooksul, kas peaks olema mingid konkursid, et oleks natukenegi läbipaistvam see. /.../. Me näeks, kes raha küsib, oleks mingi pingerida, aga riigikogu liikmed ei taha seda ju tegelikult, nad tahavad oma valijatele seda raha saata," rääkis Rammo.

Kõik katuserahad on kolme aasta jooksul välja maksnud kolm ministeeriumit

"AK. Nädal" uuris ka, kuidas on ministeeriumitel katuserahade väljamaksed viimasel kolmel aastal edenenud.

Riigikogu eraldas 2019. aastal regionaalseteks investeeringuteks 7,25 miljonit eurot. Sellest jäeti välja maksmata ehk suunati eelarvesse tagasi 13 310 eurot ehk 0,2 protsenti.

Möödunud aastal oli katuserahade eelarve oluliselt väiksem - 4,32 miljonit euro. Sellest ministeeriumid jätsid välja maksmata ehk suunati eelarvesse tagasi 9103 eurot ehk taas 0,2 protsenti.

Tänavu eraldati katuserahadeks 6,7 miljonit eurot ja praegu ootab eelarvesse tagasi suunamist 378 200 eurot ehk 5,6 protsenti.

Viimase kolme aasta jooksul on kõik katuserahad välja maksnud üksnes kolm ministeeriumit: välis-, haridus- ja teadus- ning justiitsministeerium.

Neljal ministeeriumil - sise-, sotsiaal-, kultuuri- ja maaeluministeeriumil - jäi 2019. aastal tegemata väljamakseid kokku 13 309 euro ulatuses ning möödunud aastal 9049 euro ulatuses. See on aga tänavuse aastaga võrreldes pisku.

Ning katuserahad, mille ümber nii palju lokku lüüakse, on tervikuna piisk riigieelarve kõrval. Näiteks järgmise aasta eelarve tuleb 13 miljardit eurot, mille rahakasutus on kohati palju läbipaistmatum.