Euroopa Komisjon kinnitas Eestile kuni 970 miljoni euro suuruse taasterahastu
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutas teisipäeval Tallinnas välja Eestile kuni 969,3 miljoni euro eraldamise Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust, mis peaks aitama võidelda koroonakriisiga ning taaskäivitada riigi majanduse. Summa võib siiski väiksemaks jääda, kuna Eesti majandus on taastunud koroonakriisist kiiremini kui eeldatud.
"Meie kogemused COVID-19-pandeemiaga võitlemisel on näidanud, kui tähtis on tugev tervishoiusüsteem. Olen uhke, et NextGenerationEU aitab Eestil seda eesmärki saavutada. Kava võimaldab Eestil oma majandust ja ühiskonda veelgi digitaliseerida. Investeeringud energiatõhususse ja säästvasse liikuvusse aitavad kiirendada Eesti üleminekut rohelisele majandusele," ütles von der Leyen.
Taaste- ja vastupidavusrahastu on peamine NextGenerationEU vahend, millest eraldatakse kogu Euroopa Liidus kuni 800 miljardit eurot jooksevhindades investeeringute ja reformide toetamiseks.
Euroopa Komisjoni teatel kaaluti Eesti kava hinnates eelkõige seda, kas selles esitatud investeeringud ja reformid toetavad rohe- ja digipööret, aitavad lahendada Euroopa poolaasta raames viidatud probleeme ning toetavad kasvupotentsiaali, töökohtade loomist ning majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet.
Kava toetab rohe- ja digipöörde elluviimist Eestis
Eesti kavas eraldatakse 41,5 protsenti ettenähtud kogusummast kliimaeesmärke toetavatele meetmetele. See hõlmab investeeringuid näiteks vesinikutehnoloogiasse, roheliste kutseoskuste täiendamisse, ettevõtjatele rohepöörde hõlbustamisse, samuti selleks, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel oleks parem juurdepääs keskkonnahoidlikule rahastusele.
Kavas on esitatud meetmed hoonete energiatõhususe parandamiseks ning plaan põlevkivi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks koos sihtide ja meetmetega, mis sätestatakse energeetikasektori riiklikus arengukavas.
Rohelisele majandusele üleminekut toetavad transpordisektori meetmed hõlmavad Tallinna piirkonna jaoks ühise ühistranspordisüsteemi loomist, raudteede elektrifitseerimist ja Rail Balticu projekti arendamist, et ühendada Eesti, Läti ja Leedu pealinnad Poola ja ülejäänud EL-iga.
Kogusummast 21,5 protsenti eraldatakse Eestis digiülemineku toetuseks. Kava sisaldab meetmeid, millega toetatakse väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtjate digiüleminekut ning digilahenduste kiiremat kasutuselevõttu ehitus- ja autokaubavedudes.
Kava aitab ka avalikku sektorit veelgi kaasajastada, tuginedes digitehnoloogia edukale kasutuselevõtule avalike teenuste osutamisel Eestis viimastel aastatel. Investeeringud kiirendavad ka ülikiirete internetivõrkude rajamist maapiirkondades.
Eesti majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamine
Komisjoni heakskiidu saanud Eesti kava hõlmab reforme ja investeeringuid, mis aitavad lahendada viimastel aastatel Eestile esitatud riigipõhistes soovitustes kirjeldatud majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.
Reformid ja investeeringud taastuvenergia, säästva liikuvuse ja avalike teenuste edasise digiteerimise valdkonnas peaks keskpikas ja pikas perspektiivis toetama kestlikku majanduskasvu ja tööhõivet.
Selleks, et parandada arstiabi kättesaadavust, nähakse kavaga ette ka meetmed esmatasandi arstiabi tugevdamiseks, tervishoiutöötajate arvu suurendamiseks, tervishoiutaristu ja e-tervishoiusüsteemi tõhustamiseks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks.
Noorte töötuse vähendamise meetmetega toetatakse noori töökogemuse saamisel, oskuste parandamisel ja riigi kasvupotentsiaali suurendamisel. Pikaajalist hooldust, soolist palgalõhet ja töötuskindlustushüvitist käsitlevate meetmetega soovitakse suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Lisaks on kavas luua rahapesu andmebüroos strateegiline analüüsikeskus, mis aitaks ennetada rahapesuriske ja neile reageerida.
Investeerimis- ja reformiprojektide toetamine
Eesti kavas on kuue valdkonna investeerimisprojekte, mis peavad aitama kaasa üleminekule rohe- ja digimajandusele. Komisjon leidis oma hinnangus, et ükski kavas sisalduvatest meetmetest ei kahjusta märkimisväärselt keskkonda, mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud nõuetega.
Esimene raha võiks jõuda kohale aasta lõpus
Euroopa Komisjoni heakskiidu järel on liikmesriikide valitsusi esindaval EL-i Nõukogul nüüd neli nädalat aega komisjoni ettepaneku heakskiitmiseks, mis järel on komisjonil aega kuni kaks kuud esimese ülekande tegemiseks.
Kava heakskiitmine nõukogus võimaldaks teha Eestile eelmakse 126 miljoni euro ulatuses, mis oleks 13 protsenti Eestile eraldatud kogusummast.
Edasisteks väljamakseteks annab komisjon loa lähtuvalt taaste- ja vastupidavuskavas esitatud vahe- ja lõppeesmärkide täitmisest, mis kajastab edusamme investeeringute ja reformide rakendamisel.
Toimetaja: Mait Ots