Jahituristide koerte vedamine tekitab küsimusi jahieetikas

Foto: ERR

Oktoobris algas jahihooaeg. Enne seakatku ja koroonat tõid välismaa jahituristid Eestisse miljoneid eurosid. Eelmise nädala lõpus tekitas jahituristide koerte vedamise video küsimuse, mida me oma looduses näha tahame ja mida mitte.

Jahiturismi Eestis reklaamivad mitmed netileheküljed. Suurkiskjate trofeed on koos hindadega ära toodud. Karu eest võib maksta näiteks 5000 eurot.

"See isegi võib kallim olla, ma arvan. Karu lastakse põhimõtteliselt elus ükskord. See jahikorraldus ja looma laskmine võib juba üksi maksta ja kui sa selle trofee valmistad ja lased koju saata, siis see läheb teine samapalju juurde veel," rääkis jahindus- ja kalastusekspert, jahikorraldaja Janno Jaadla "Aktuaalsele kaamerale".

Jaht on äri, kuid jahil on ka eetika. Mida me peaks raha teenimisel oma looduses lubama ja mida mitte? Karusid on Eestis palju ja nad teevad pahandust. Eestis on pahameelt tekitanud Lõuna-Euroopast pärit linnujahituristide trofeede taustal poseerimine. See tundub meile ebaeetiline.

"Neid pilte on ka siin Eestimaal üritatud teha ja sellest tuleb meie maal küll ainult paksu pahandust," ütles keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks.

Suurte koerakarjadega jahipidamine pole samuti meil kombeks. Nädal tagasi hispaania kaubikust tehtud video võib vedajale tuua karistuse. Teisalt ütleb Traks, ise jahikoerte omanik, et jahikoer tunneb end jahiautos pigem hästi.

"Näiteks kui mul jahiauto oleks õues ja ma selle koera lahti laseks, luugi lahti teeks, siis ta lendab sinna sisse, teda sealt välja ei saa. Ta tegelikult õudselt tahab jahile minna. Ja kui neid oleks 10, nad oleks kõik seal sees," ütles Traks.

Jahiseaduse täitmist kontrollib keskkonnaamet. Peainspektor Liivi Plumer ütles, et eelmisel aastal kontrolliti teiste seas üle 100 välismaalasest jahimehe, tänavu üle 60.

"Küll aga on nende rikkumiste hulk, mis nad siis on toime pannud, küllaltki väike. Viimase 5 aasta jooksul on olnud 17 juhtumit, kus siis välismaalt pärit jahiturist  on Eesti jahiseadusega pahuksisse läinud," rääkis Plumer.

Enamik rikkumisi seondubki linnujahiga. Kas on keelatud peibutusvahend kasutusel või lastakse lindu, kellele jahiluba pole. Siis tuleb tasuda keskkonnakahju - linnu puhul alla 100 euro. Lisaks tuleb trahv – tavaliselt poolsada.

Jahieetikat amet ei hinda. "See jääb iga jahimehe enda südametunnistuse ja jahieetika küsimuseks, kas see hulk linde, keda on kütitud, on vajalik," sõnas Plumer.

Enne seakatku ja koroonat anti Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil välismaalastele 5000 jahiluba aastas, tänavu on see number 800. Maapiirkondades on turismi madalhooajal sügisel saamata jäänud viis miljonit eurot.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: