"Mida mina toetan? Mina ei paneks ühiskonda lukku. Tahan, et lapsed käiksid edasi koolis, et meie majandus toimiks, aga tahan ka, et meie haiglad ei kukuks kokku. Ja seetõttu mina pooldan vaktsineerimata inimeste täiendavat piiramist," ütles Kallas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Kuidas vaktsineerimata inimestele täiendavaid piiranguid võidakse kehtestada, tõi peaminister ka ühe võimaluse.

"Üks ettepanek on, et kui inimene tuleb haiglasse, siis peavad arstid teda aitama. Kui olukord läheb hulluks ja meil tuleb hakata haiglates plaanilist ravi piirama, näiteks erinevaid kirurgilisi operatsioone, siis vaktsineerimata inimesed liiguvad järjekorras tahapoole. Ja nende arvelt käib järjekorra piiramine."

Ta ütles, et koolide distantsõppele uuesti saatmist ta ei toeta.

"Me ei ole seda isegi arutanud, sest oleme algusest peale olnud seisukohal, et koolid peavad olema lahti. Nii on tehtud ka teistes riikides. Kui mõtleme kevade peale, siis teadusnõukoda ütles, et pange koolid kinni ja nakkus hakkab langema. Aga mitte midagi ei juhtunud. Ja siis teadusnõukoda tuli valitsusse ja ütles, ega see ei aitagi. Sellises soovituste virvarris on raske otsuseid teha," sõnas Kallas. Ta lisas, et probleemiks ei ole lapsed, vaid vaktsineerimata eakad.

Võimalusi on Kallase sõnul veel ja need on valitsuses ka arutusel juba olnud.

"Kui üle 70 protsendi inimestest, kes raskelt haigestuvad ja üle 90 protsendi inimestest, kes surevad, on vaktsineerimata, siis tuleb keskenduda neile. Peame piirama nende käimist, et nad haigust ei saaks. Meil on näiteks kohad, kus küsitakse COVID-tõendit ja kuhu saab tulla ka testiga, siis seal kaoks ära võimalus testiga tulla. Jääks, et saad tulla ainult vaktsineerimise tõendiga."

Kallase sõnul on ka positiivse motiveerimise lahendusi, näiteks toetada neid hooldekodusid, kus hooldajate ja patsientide seas on saavutatud 90 protsenti vaktsineeritus.

"Arutuse all on ka see, et ravikindlustuse seadus võimaldab teatud juhtudel tagasi nõuda ravikulusid. Kui vaktsiinid on inimestele võimaldatud, aga ta seda ei kasuta ja jääb haigeks, siis kas on võimalik kulud tagasi nõuda, mis haigestumisega seotud."

Saatejuhid Mirko Ojakivi ja Arp Müller tõid välja, et paljud inimesed ei pea kinni maskikohustusest. Kallas ütles, et ka siin lähevad asjad karmimaks.

"Eile oli mul vestlus PPA peadirektoriga sel teemal. Kui meil on reeglid ja sellest kinni ei pea, siis saad ühe hoiatuse, siis teise ja siis saad karistada. Muul moel inimesed seda kuulda ei võta. /.../ Empaatiline lähenemine ei tööta. Kokkulepe (PPA peadirektori Elmar Vaheriga) oli see, et me tugevdame järelevalvet. Ja sellega läheme edasi," sõnas Kaja Kallas.

Kallas ei nõustunud nädalavahetusel ERR-is kõlanud sotsiaalteadlase ja veteranpoliitik Marju Lauristini kriitikaga, et valitsuse vaktsineerimiskavad on läbi kukkunud.

"Kui see oleks valitsuse vigade tulemus, siis peaksime nägema Lätis-Leedus ja mujal Ida-Euroopas meist palju paremaid tulemusi. Lauristini kriitika on ka lahtisest uksest sisse murdmine. Personaalset lähenemist teeme me juba kuu aega, kus inimeste hirmudega tegeletakse üksüheselt. /.../ Aga öelge siis sotsid, Marju Lauristin ja Jevgeni Ossinovski konkreetselt, mida me praegu ei tee, aga võiksime teha."

Kallas lisas, et Eestis on probleemiks hoopis küünilised poliittehnoloogid, kes kutsuvad inimesi üles mitte vaktsineerima ja kontrollmeetmeid mitte järgima.

"Näiteks EKRE esimees Martin Helme, kes kuulutab, et ärge alluge kontrollmeetoditele. Ja vaktsineerimisvastased, kes isegi riigikogu suures saalis väärinfot levitavad."

Kallas lisas, et Eesti erineb siin Põhjamaadest, kus opositsioon on koroonaviiruse ajal esiplaanile seadnud inimeste tervise ja olnud seetõttu valitsusele toetav partner.