Kas te olete nõus opositsiooni kriitikaga, et meil on vaja käiguvahetust ja me oleme liikumas katastroofi suunas?

See, et koroonaga on seisud halvad, on ju kõigile näha. Ja kui me vaatame seda, kes meil haigeks jäävad, siis peamiselt jäävad raskelt haigeks inimesed, kes on vaktsineerimata, ja ka surevad inimesed, kes on vaktsineerimata. Seetõttu pingutused, mida me oleme teinud ja opositsiooni ettepanekuid juba kuu aega rakendame.

Aga paistab, et see ei ole piisav.

Paistab, et see ei ole piisav. Kui me vaatame uuringuid, siis meil on jäänud inimesed, kes on veendunud vaktsineerimisvastased, keda on umbes 13 kuni 15 protsenti, ja siis meil on inimesed, kes kõhklevad. Ja mis on nende põhiline kõhklemise alus, on see, et nad kardavad kõrvaltoimeid. Ja sellepärast me olemegi kõik andnud lisajõudu, et inimesi veenda ja hirme maha võtta.

Ilmselgelt me oleme hetkel kohas, kus on liiga vähe seda tehtud, sest muidu me ei räägiks sellest praegu siin. Ma saan aru, et nüüd on valitsuses kaks valikut - piits või präänik? Kellele siis lõppude lõpuks midagi pakutakse ja millal?

Meil on terve rida ettepanekuid laual, mida ma eile ka märkisin, millest tõesti osad on karmimad, osad täiendavate soodustuste andmine. Aga kas need aitavad, kui käitumisteadlased ei ole selles ühte meelt, ei ole ka teadusnõukoda ühte meelt nendes meetmetes. Nii et, kui vaatame seda, et tegelikult enamus on ennast senimaani piiranud, et vähemust kaitsta, nüüd on vähemusel ka võimalus ennast kaitsta vaktsiini toel, siis järjest enam tekib küsimus, miks enamus peaks ennast siis piirama. Ehk kui probleemiks on inimesed, kes on vaktsineerimata, siis võib-olla sellel ajal, kui see haigus levib väga kiiresti, väga kõrgesti, on vaja kaitsta vaktsineerimata inimesi, neid hoida eemal.

Selgitage palun, kuidas oleme jõudnud olukorda, kus peaminister esineb Vikerraadios ähvardustega inimesed ravist ilma jätta või neile selle eest arved esitada, et siis päev hiljem, kui need mõtted on sõelapõhjaks lastud, öelda, et tegu oli pelgalt aruteluga?

Etteheide meile on olnud kevadel see, et me ei tea, mille vahel valitsus kaalub ja otsused tulevad liiga kiiresti, otsused tulevad liiga järsku, ettevõtjad, inimesed ei saa ettevalmistuda. Eile ma loetlesin ettepanekuid, mille on ekspertrühm meile teinud. Nende hulgas olid ka need ettepanekud, need ei olnud sugugi ettepanekud, mida valitsus teeb.

Aga need olid sõnad, mis kõlasid peaministri suust rahvusringhäälingus. Mida eakas inimene kuuleb või näeb? Kas sotsiaalmeediapostitust, kus te täna ütlete, et need olid pelgalt mõtteharjutus, või see, mida ütleb peaminister Vikerraadios?

Mina usun, et eakas inimene kuulab saadet väga tähelepanelikult ja kuulas ka seda, et ma ütlesin ja seletasin, millised on need ettepanekud, mis on lauale toodud. See ei tähenda seda, et valitsus otsustab nende vahel. Need on valikud, mis tuleb teha, see ei tähenda, et valitsus neid kõiki valib.

Aga me oleme tõesti kuulnud väga palju erinevaid ja ka vasturääkivaid sõnumeid koalitsioonist seest. Teie ütlete üht, koalitsioonipartner teist. Millal hakkab toimuma konkreetne kommunikatsioon, tulevad ideed ja strateegia, mis viiakse ellu nii, et kõik saavad asjadest ühtemoodi aru?

Meil on selge plaan ja ka selge kommunikatsioonistrateegia. Aga kui te vaatate ühiskonda, siis on väga erinevad seisukohad. On inimesed, kes ütlevad, et kõike peaks uuesti piirama, on inimesed, kes ütlevad, et koroonat pole olemas. On inimesed, kes kutsuvad vaktsineerima, on inimesed, kes ütlevad, et vaktsineerida ei tohi. On inimesed, kes ütlevad, et ärge järgige piiranguid, ja on inimesed, kes ütlevad, et tegelikult peaks kogu elu jälle lõppema. Selles mõttes ei ole ka ühtset arusaama ühiskonnas.

Valitsusel on väga ühtne arusaam ja seda me oleme kogu aeg kommunikeerinud. Meie eesmärk on see, et võimalikult vähe inimesi satuks haiglasse. Meie eesmärk on, et ühiskond, koolid saaksid olla võimalikult avatud ja meie eesmärk on, et inimesed raskesti ei haigestuks. Need on eesmärgid, millest lähtuvalt me oleme oma otsused teinud ja teeme ka edaspidi.