Professor kinnitas vastuseks küsimusele, kas teadusnõukoda on arutanud võimalust lükata vaktsineerimata inimesi ravijärjekorras tahapoole või nõuda vaktsineerimata inimestelt ravi väljamaksmist, nagu rääkis Kallas teisipäeval Vikerraadios, et need ettepanekud ei ole teadusnõukojast läbi käinud ega ole saanud nõukoja liikmeilt ka hinnangut.

"Teadusnõukoda ei ole päris üksmeelne ja siin on olnud ka erinevaid ideid. Aga jah, näiteks see, et kuidagi piirata inimeste ligipääsu meditsiiniteenusele vastavalt nende vaktsineeritusele – see on põhimõtteliselt mittemõeldav inimestele, kellel on teaduseetiline ja arstieetiline taust," ütles Uusberg.

Teadlase sõnul ei ole paljud praegu kõlanud ettepanekud enam suunatud mitte kahtlevate inimeste vaktsineerima mõjutamisele, vaid karistamisele.

"Ma arvan, et ka niimoodi on võimalik käitumist mõjutada, aga sellisel puhul tuleks ka seadusandlikult välja öelda, et vaktsineerimine on kohustuslik konkreetsetel põhjustel ja kui inimene seda kohustust ei järgi, siis järgnevad sanktsioonid. Aga loota, et praeguses tervisetõendi süsteemis, mis niigi on vaktsineerimata inimesele väga kulukas, kuna ta peab tegema teste – kui sellele veel kruvi peale keerata, siis ma arvan, et ei juhtu, et keegi vabatahtlikult läheb vaktsineerima," rääkis Uusberg.  

"Põhimõtteliselt on ju võimalik panna inimesi tegema asju vastu nende tahtmist. Aga kui me tahame sinna minna, siis tuleks ka nii öelda. Aga kui me ei taha, siis täiendavad piirangu tõenäoliselt ei ole tõhusad ja on suur oht, et need mõjuvad inimestele veel alandavamalt," tõdes Tartu Ülikooli kaasprofessor.