"Oleme nõu andnud, et võrgutasu kui sellise langetamine on võimalik, seda saab teha sellisel viisil, et konkurentsiameti poolt tehtud kooskõlastused võrgutasude osas jäävad kehtima," rääkis konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

"Võrguettevõtjad teenivad tulu, nagu nendega on kooskõlastatud, ainuke vahe on see, et tarbija eest maksab osa arvest kinni riik," sõnas Ots.

Otsa sõnul on peamine küsimus tehniline ehk kuidas kajastada riigipoolset hüvitist tarbija postkasti laekuval arvel. "Mina soovitaksin sinna panna rea "kompensatsioon". See on ka tehniliselt lihtsasti teostatav, kuna Eestis kogu elektritarbimine on online'is arvestatud, meil on väga hea võrgubaas kõikidel võrguettevõtjatel, tehniliselt on selle rakendamine väga lihtne."

Kõige suurem võrguteenuse osutaja Eestis on Elektrilevi, nende turuosa on ligikaudu 90 protsenti, järgnevad Imatra, VKG Elekter jne.

"Nii kaua kuni kõiki gruppe võrdselt koheldakse, kedagi ei diskrimineerita, see on võrdsetel alustel, tegemist abiga, mis on igatpidi tervitatav tänase elektrienergia hinnašoki valguses, seda on ka Euroopa Komisjon ju soovitanud, mõistlik tegevus," sõnas Ots.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa (KE) sõnul läheb tarbijatele võrgutasude kompenseerimine maksma aastas ligikaudu 150 miljonit eurot ehk plaanitud pooleaastasel perioodil oktoobrist kuni märtsini 75 miljonit eurot.

Valitsus plaanib võrgutasu kompensatsiooni ja vähekindlustatud leibkondade toetust rahastada CO2 kvoodimüügi ülelaekunud tulust ja valitsuse reservist.

Reformierakond ja Keskerakond jõudsid kolmapäeval sisulisele kokkuleppele energiahindade tõusu leevendamises tarbijatele, kuid jätkavad arutelu ka neljapäeval.