Euroopa Komisjoni niinimetatud tööriistakastiga riikidele energiahindade vähendamiseks ei muudeta senist poliitikat. Sellega anti riikidele lihtsalt teada, milliseid viise on lubatud kasutada, et hinnatõusu tasandada.

Nende meetmete seas on vautšerite jagamine või arvete osaline tasumine, luba arvete tasumist edasi lükata, võlgnike elektrivõrgust lahti ühendamise takistamine ning maksumäärade vähendamine.

"Lühiajaliselt võib otseselt toetada tarbijaid, kes vastasel juhul oleksid väga suures hädas oma elektri- ja küttearvete tasumisega. Igal liikmesriigil on oma skeem, kuidas sõnastada, kes on need inimesed, kes kõige suuremat tuge vajavad," ütles Simson.

"On võimalik alandada ka neid osasid elektriarvest, mis ei ole elektrihind ja võrgutasud, aga kõik sinna lisanduvad alates käibemaksust, aktsiisidest taastuvenergiatasuni," sõnas Simson.

Simsoni sõnul ei pruugi hinnatõusu kompenseerimine teatud juhtudel riigieelarve tasakaalu üldse mõjutada, sest maksutulu praegu ju kasvab.

"Kõrgem hind toob kaasa näiteks käibemaksu puhul suurema summaarse lisanduse, sest see on seotud alghinnaga. Kuna liikmesriigid ei ole arvestanud sellise lisatuluga, siis ajutine käibemaksu alandamine on ka võimalik. Sellest võidavad siis kõik," rääkis Simson.

Mitmetes Euroopa riikides on elektriarvete suurenemisele juba reageeritud. Näiteks Belgias kasutatakse ka koroonakahjude vähendamiseks mõeldud sotsiaalseid ehk keskmisest väiksemaid energiatariife.

"Näiteks Belgias on pikendatud sotsiaalseid tariife ja Prantsusmaal on olnud ühekordseid makseid. Aga me soovime, et kõik liikmesriigid võtaksid kasutaksid meetmeid laialdaselt, et tarbijaid aidata. Eriti madala ja keskmise sissetulekuga tarbijaid," sõnas Euroopa tarbijate organisatsiooni energia ametnik Anna Martin.