Ettepanekute autorite ja Isamaa nimekirjas kandideerivate riigikogulaste Urmas Reinsalu, Sven Sesteri, teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburgi ja omanike keskliidu esimehe Priidu Pärna hinnangul oleks täiendav kulu madalama käibemaksu määra pealt ligi 75 miljonit eurot, mida tasandaks kiirest inflatsioonist tulenev käibemaksulaekumine. Nende hinnangul vähendaks langetus inflatsioonikasvu vähemalt protsendi võrra.

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul tasub kaaluda kõiki ettepanekuid, kuid käibemaksu langetamisel tuleb arvestada, et maksul on oluline mõju riigieelarvele.

"Kõiki konstruktiivseid ettepanekuid tasub tõsiselt kaaluda. Käibemaksu alandamisel tuleb muu hulgas hinnata, millist mõju avaldab see riigieelarvele. On ju üldteada, et lisaraha on vaja haridusvaldkonnale ja sotsiaalhoolekandele – näiteks omastehoolduses on puudu üle 100 miljoni euro," märkis Karilaid.

Karilaiu sõnul on maksusüsteem tervik ja selles järske muutusi tuleb teha ettevaatlikult. "Keskerakond on võimul koos Reformierakonnaga ja soovime täna õhtul jõuda partneriga kokkuleppele, kuidas elektrihinda alla tuua või tarbijatele leevendust pakkuda," sõnas ta.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva sõnul on kõrge elektrihinna probleem valitsuses arutluse all, kuid konkreetse lahenduseni seni jõutud pole ning valitsus teeb selle nimel tööd.  

"See on kompleksne ülesanne, ühtpidi on meil vaba turg, teistpidi mõistame, et täna on kasv olnud mitme asja kokkulangevusel ülisuur," rääkis Võrklaev.

Võrklaeva sõnul peab pakutavate lahenduste juures pidama silmas, et need oleksid ka riigi jaoks jätkusuutlikud. "See tuleb meie ühisest rahakotist," märkis ta. Peamiseks küsimuseks elektri hinda käsitlevatel lahendustel on see, kellele ja kui palju soodustust teha ning kui kauaks.

Ühe lahendusena on pakutud välja kvoodimüügist tulenevate vahendite eest hinnatõusu leevendada ning rahandusministeerium on selle jaoks ka Euroopa Komisjoniga läbirääkimistes. Võrklaev juhtis tähelepanu, et kvoodimüügi raha eest on samal ajal plaanitud ka teisi projekte.

Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on elektrihinna mõju vähendamiseks tarbijatele algatanud eelnõud, et vabastada tarbijad tuleval aastal taastuvenergia tasu maksmisest.

Võrklaev märkis, et taastuvenergia tasu moodustab tarbijale postkasti laekuvast elektriarvest vaid väikse osa, kuni kümnendiku. Vaadates hinnatõusu mõju, ei pruugi see tema hinnangul eesmärki täita, kuna elektrihind võib börsil samal ajal tõusta oluliselt rohkem.

Võrklaeva sõnul ei peaks käibemaksulangetus olema esimene lahendus, kuna maksumuudatuste tagasipööramine on keeruline. "Aktsiisiga ju nägime, et kui korra langetad, siis kui keeruline selle tagasi tõstmine on."

Ühtlasi peab maksude langetamisel arvestama sellega, et muudatuse mõjul jääksid riigieelarvesse muud tulud laekumata. "Meil on võrrandis õpetajate palku, päästjate palku, meil on eelarvedefitsiit. Siis on küsimus, kust tuua tulud tagasi riigieelarvesse," sõnas ta.

"Valitsus täna teebki selle nimel iga päev tood, et tulla mingi sellise lahendusega välja. Töö käib. Avalikus ruumis võib opositsioon hüüda lihtsaid ja kõlavaid lahendusi välja, aga need ei kipu töötama," sõnas Võrklaev.

Isamaa ootab mitut lahendust, ettepaneku autorid soovivad pidurdada inflatsiooni

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri sõnul pole erakond üldiselt käibemaksu langetamise võimalust arutanud ega kokkulepet sõlminud, see arutelu seisab alles ees.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles kaks nädalat tagasi, et riik plaanib CO2 kvoodi müügi tuludest hinnašoki leevendamiseks meedet. Ministri sõnul laekub ülekulu veidi üle 37 miljoni euro, kuid selle kasutamiseks on Euroopa Komisjon seadnud küllalt jäigad ja karmid reeglid.

Seedri sõnul tuleks kasutada kvoodimüügist juba teistesse projektidesse planeeritud raha. "Kvoodimüügist pool peab tagasi minema rohelisse ja keskkonnapoliitikasse, teise poole kasutus on vaba. Selle vaba raha on valitsus planeerinud muudesse kuludesse ja räägib sellest esimesest poolest. Seal soovib saada Komisjoni nõusolekut ja heakskiitu, kuidas seda kasutada, kas sotsiaalsetel eesmärkidel või läbi ettevõtete. See vaba pool on jäetud välja, aga seda saab kasutada ilma Komisjonilt nõusolekut küsimata," rääkis ta.

"Seda võib julgelt Eesti Vabariik iseseisvalt planeerida elektrihinna kompenseerimiskeks, hüvitamiseks, tegelikult neil on vabad käed selle hüvitamiseks," rääkis Seeder.

Kuigi taastuvenergiatasude langetamine mõjutab vaid ligikaudu kümnendikku elektriarvest, siis Seedri sõnul on seegi tarbijatele abiks. "See on siiski väga oluline ja kui see on meie kätes ära teha, siis seda tuleb kasutada," sõnas ta.

Isamaa juhi sõnul peaks seejuures kaaluma ka sotsiaalsete toetuste suurendamist ja pikaajalises poliitikas CO2 kvoodi poliitika ümber vaatamist, mis ei täida praegu tema hinnangul taastuvenergia osakaalu suurendamiseks seatud eesmärki. "Tuleviku jaoks taoliste ebanormaalsete olukordade vältimiseks on see vajalik. Energeetika ei ole sokitootmine," ütles ta.

Ka käibemaksu langetamine on teoreetiline võimalus, mida ei saa Seedri sõnul välistada.

Ettepaneku ühe autori Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul pole hinnalangetusele alternatiive. "Meil on tohutu hinnašokk – meil hakkavad inimestele tulema mitu korda suuremad arved," ütles ta.

"Riik võimendab hinnatõusu läbi käibemaksu – ärme maksusta hinnatõusu. Meie arvestuste järgi on kusagil üle 400 miljoni euro käibemaksu, mis riik hinnatõusult teenib. Meie ettepanek on see jätta tarbijatele kätte," sõnas Reinsalu.

Eestis on inflatsioon euroala kiireim ning Reinsalu sõnul kiireneb see lähiajal veelgi.

"See on kõigi inimeste probleem. Meie ettepanek on lollikindel – ärme maksusta inimesi veel täiendavalt," ütles ta.

Käibemaksu langetamine on tema hinnangul probleemi ajutiseks lahendamiseks üks lihtsamaid meetmeid. "Kõige lihtsam on käibemaksu puhul – seda arvestavad suured ettevõtted, Eesti Energia, Eesti Gaas, kaugküttefirmad. Sellega arvestades, mida need firmad võivad karta – et kliendid satuvad makseraskustesse," sõnas ta.

Ettepanekus konkreetset ajaperioodi toodud ei ole, kuid Reinsalu sõnul võiks seda esialgu rakendada näiteks järgmiseks eelarveaastaks.

Sotsid ootavad kiiret lahendust, aga pikas plaanis maksulangetust ei välista 

"Loomulikult võib seda käibemaksu vaadata, aga esimene asi, millega tuleks tegeleda, on, et CO2 kvoodimüügitulude eest tuleks võtta kanda taastuvenergia tasu inimeste ja ettevõtete elektriarvetel," ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Indrek Saar.

Saare sõnul oleks see kiirelt sisse viidav muudatus. "See on väga ühemõtteline, lihtsalt mingiks ajaks võtab riik need taastuvenergiatasud oma kanda. Raha on selleks piisavalt, sest CO2 kvoodi müügist laekub lihtsalt niivõrd palju rohkem kui see, mida prognoositi," ütles ta.

Saare sõnul on mureks ka seadused, mis suurendavad taastuvenergia tasu. "Äsja vastuvõetud seadus lubab kordades suuremas mahus Narvas põletada puitu, mis omakorda tõstab peaaegu kõikide teiste omavalitsuste küttehindasid, sest see tekitab turul täiendava nõudluse puiduhakke järgi. Aga me teame, et enamus Eesti linnasid tänaseks köetakse just nimelt puiduhakkega," rääkis ta.

Saare sõnul on ka elektri suurtarbijatele rakendatav soodus küüniline, kuna seda tehakse eratarbijate ja väikeettevõtjate arvelt.

"Eks käibemaksu langetust võib kaaluda, aga kui seda teha ajutise meetmena, siis seal tekib algatuseks päris korralik segadus. Siis peaks pigem vaatama mingeid pikema perspektiivi maksulangetusi," sõnas Saar.

Saare sõnul oleks murekohaks sisendkäibemaksu arvestus, millele peaks rakendama uut maksu arvestamise süsteemi.

"Seda võiks pikemaajalise plaanina kaaluda, iseenesest meil ei ole selliste erisuste vastu midagi," sõnas Saar.

"Loomulikult lõppkokkuvõttes, kui need hinnad lähevad väga üles, siis tuleb kaaluda kõiki meetmeid, et hinnatõus teha tarbijale talutavaks. Ja mitte nii, et saadetakse kõik inimesed omavalitsuse käest toimetulekutoetust küsima. Nii ei saa probleemi lahendada," sõnas Saar.