Aasa sõnul võib loota, et meetmed saavad kinnitatud neljapäeva või reede jooksul. "Hetkel käib nende põhimõtete täpsustamine ministeeriumite ja ettevõtetega, et see otsus oleks ka selline, mis on seaduslikult igatpidi korrektne," ütles Aas.

"Tuleb arvestada seda, et ka võrgutasud puudutavad kõiki kodutarbijaid ja ettevõtteid. Käibemaksu langetamine oleks küll administreerimise poolest lihtne ja me oleme seda ka arutanud, aga teisalt jälle seadusandlikult võtab käibemaksu langetamine rohkem aega," sõnas Aas.

"Kui me lähme võrgutasude langetamise teed, siis loomulikult peab riik need võrguettevõtjatele kompenseerima, et oleks võimalikult õiglane. Kui me räägime summadest, siis suurusjärgust 150 miljonit eurot [aastas]," ütles ta.

Teise osana meetmest plaanib valitsus maksta kohalike omavalitsuste kaudu täiendavat toetust väikese sissetulekutega peredele. See peaks mõjutama ligikaudu 72 000 leibkonda, kes saavad taotleda taotluse alusel toetust kuus senti kilovatt-tunnilt.

Gaasi hinnatõusu probleemi võrgutasu langetamine ei lahenda

Tõusvate energiahindade probleemi puhul langetab võrgutasu vähendamine vaid elektrienergia hinnatõusuga seotud mure. Sellest jääb kõrvale kiires tempos kasvav gaasi ja toasooja hind.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles kolmapäeval, et parim viis tarbijatele hinnašoki leevendamiseks oleks käibemaksu ajutine langetamine, mille osas koalitsioonis kokkuleppele jõutud ei ole.

"Ma isiklikult arvan, et kõige mõjusam oleks ka tegelikult käibemaksu langetamine nii toasoojale, elektrile kui ka gaasile. Seda kokkulepet täna koalitsioonis ei ole," sõnas Ratas.

Ka Aasa sõnul on nii erakonnas kui ka valitsuses arutatud kõiki variante tarbijatele hinnatõusu pehmendamiseks ja ka käibemaksu langetamine oli üks neist, kuid praegu proovitakse leida lahendust, mis oleks kõige kiirem.

Sotsid: energia hinnatõus ei väljendu vaid elektriarvel

Tõusvates soojahindades näevad muret ka sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Lauri Läänemets tunnustas valitsust kiire reageerimise eest, kuid märkis, et kogukulu tarbijale on palju suurem, kui vaid elektri võrgutasu langetus katab.

"Keskmise pere elektriarve suureneb talveperioodil 500 euro võrra, iga kuu sellest 12 eurot hüvitada, jääb tegelikust vajadusest oluliselt väiksemaks. Veel suurem mure on inimestega, kellel on gaasiküte, nende jaoks kasvavad igakuised energiakulud 100 ja rohkem eurot," sõnas Läänemets.

Läänemetsa sõnul on valitsuse lähe vaid vaesemaid elanikke toetada vale, kuna toetus jõuab vaid viie protsendini inimestest ja on kaheldav, et ka neile lisanduv kompensatsioon kümme eurot kuus suurt leevendust pakuks.

"Raskustesse ei satu aga mitte ainult kõige vaesemad, vaid ka seni enam-vähem hakkama saavad perekonnad, kelle jaoks ei kasva mitte ainult energiakulud, vaid ka kütus, toit ja lapsi puudutavad väljaminekud. Eesmärk peab olema tagada Eesti perede toimetulek, mitte tegeleda ainult vaesusesse sattunutega," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul oleks lahenduseks kombineeritult peatada taastuvenergia tasude maksmine, vähendada elektri käibemaksu ja võrgutasusid ja lõpetada toasooja hinda tõstev biomassi põletamine põlevkivikateldes.